Kaitseministeeriumi pressikonverentsil andis viimastest julgeolekualastest arengutest Ukrainas ülevaate kaitseväe peastaabi operatsioonide osakonna ülema asetäitja kolonelleitnant Toomas Väli.

"Ukraina rahvas on 1129. päeva pidanud kangelaslikku võitlust agressori vastu," sõnas Väli konverentsi alguses.

Ta märkis, et viimase nädala jooksul on rünnakute arv kergelt kasvanud. Nädalas oli keskmiselt 170 rünnakut. Kui veebruaris oli keskmiselt 120 rünnakut ööpäevas, siis märtsis 150. "Aktiivsuse tõus on täheldatav," lausus Väli.

Kolonel selgitas, et ilmastikuolud soosivad aktiivset sõjategevust rohkem kui veebruaris. "Teine teema on, et üritatakse avaldada sõjalist survet aktiivselt kogu aeg toetamaks ka siis neid nii-öelda pseudoläbirääkimisi," ütles Väli.

Kurski oblastist on Ukraina väed on suures osas välja tõmbunud.

"Ukraina hoiab siiski veel Sudža linnast lõunas Guevo juures, kuskil 70-80 ruutkilomeetrit on nende kontrolli all. Samas on sealsamas Kurski rindelõigus Sumõ oblastis Basivka asula juures venelased ise paar kilomeetrit üle riigipiiri tunginud," rääkis kolonel.

Ukraina vägede taganemisel Kurskist on mitmeid põhjuseid.

"Kõigepealt loomulikult see, et venelased suutsid logistika peamised liinid, millega toetati Ukraina väegrupeeringuid, oma tulekontrolli alla saada. Logistikaliine rünnati nii suurtükkide kui ka ründedroonidega," rääkis kolonel. Ta lisas, et Vene väed kasutasid ka üllatusmomenti ja massi.

Tänu Kurski operatsioonile oli Venemaa sunnitud oma pealöögisuunalt vägesid ümber paigutama.

"Venemaa oli sunnitud koondama Kurski oblasti puhastusoperatsioonide läbiviimiseks ka neid üksusi, mis olid tegelikult ette nähtud pealöögisuuna ehk Donetski löögisuunas kasutamiseks. Toretski ja Pokrovski suunal ja Zaporižžja oblastis võib öelda, et "idarindel muutusteta". Seda tänu Kurski operatsioonile, kus seitse kuud Ukraina suutis Venemaad tagajalgadel hoida. Tänu sellele operatsioonile on Pokrovsk, Toretsk ja need rindelõigud täieliku kontrolli all."

Viimase nädala jooksul andsid mõlemad sõdivad pooled lööke üksteise taristu pihta.

18. märtsil leppisid Venemaa president Vladimir Putin ja USA president Donald Trump väidetavalt omavahel kokku, et löögid energiataristu vastu peatatakse. "Tegelikult sealt edasi on venelased rünnanud – Ukraina andmetel – vähemalt kaheksa korda kriitilist energiataristut Ukrainas," täheldas Väli.

19. märtsil ründas Ukraina Krasnodari krais asuvat naftaterminali, mis kaudselt toetas Vene sõjamasinat. "See mõjutab väga otseselt tegelikult Venemaa varilaevastiku tegevust ja ka nende raha sissevoolu," sõnas Väli ning märkis, et satelliitpiltidele tuginevad analüüsid näitavad, et naftaterminal on pea täielikult hävinud.

Kolonel selgitas, et naftaterminali hävimisel võib olla ka suurem, globaalsem mõju.

"2023. aastal suutsid ukrainlased kaugmaa droonidega kahjustada Venemaa nafta töötlemisterminale ja taristut niimoodi, et see tõi kaasa, et pea 15 protsenti nende töötlemismaht vähenes. See omakorda tähendas seda, et Venemaa oli sunnitud kehtestama väljaveopiiranguid bensiinile, mis omakorda mõjutas olukorda rahvusvahelisel naftaturul," rääkis Väli.

Venemaa on viimasel nädalal jätkanud ka rünnakud tsiviiltaristu vastu, kasutades nii droone kui rakette.

Ukraina andis löögi Venemaa Engelsi lennuvälja pihta. "Seda suudeti UAV-dega niimoodi kahjustada, et need angaarid, kus siis väidetavalt tiibrakettidele pandi külge lõhkepäid ja programmeeriti algandmeid ja koordinaate, see taristu sai kannatada. Kas see nüüd mingil määral mõjutab Venemaa õhuväe tegevust pikas perspektiivis – tõenäoliselt mitte, lühiajaliselt küll."

Eelmise aasta septembrist kuni selle aasta veebruarini on fikseeritud ligi 25 Ukraina-poolset rünnakut erinevate Vene naftaterminalide, jaotuspunktide ja töötlemistehaste vastu. 25 rünnakust üheksa olid tehaste vastu ja 12 siis naftahoidlate vastu, rääkis kolonel.

"See raha, mida on siis avalike allikate põhjal selle infrastruktuuri kahjude osas kokku arvutatud – räägitakse pea 700 miljonist dollarist," lisas kolonel.

Kurskis Ukraina üksustega võitlevad Vene üksused tegelevad ka suures mahus elanike varade röövimisega.

"Huvitav tähelepanek on see, et Vene üksused, kes siis Kurski oblastit aktiivselt vabastavad, vabastavad ka tsiviilelanike nende varadest. Marodöörlus on seal jõudnud nii kaugele, et sõjakommentaatorid on ka olnud sunnitud sõna võtma, et midagi on vaja ette võtta," rääkis Väli.

"Kommentaatorite hulgas tekitas õudu ka üks videoklipp, kus langenud Vene nii-öelda kangelased olid saadetud valesse linna ja selle asemel, et siis need langenud sõdurite kirstud saata õigesse sihtkohta, kohalik linnavalitsus otsustas need utiliseerida prügimäele," lisas kolonel.

"Ukraina kaitse peab ja ei ole näha, et nende kaitsevaim murduks," lõpetas Väli.