Oluline Ukraina sõjas teisipäeval, 1. aprillil kell 22.37:

- Ukrainas oli esimene ilma droonirünnakuteta öö sel aastal;

- Venemaa kutsub sõjaväkke 160 000 meest;

- USA lükkas tagasi Putini soovi anda Ukraina ÜRO juhtimise alla;

- Zelenski ja Starmer koordineerisid jõupingutusi rahu saavutamiseks;

- Briti, Prantsuse ja Ukraina sõjaväejuhid kohtuvad lähipäevil;

- Šveits teatas Venemaa külmutatud varade kasvust;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1540 sõdurit.

Zelenski kutsus USA-d karmistama sanktsioone lepete rikkumise eest

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus teisipäeval USA-d karmistama sanktsioone Venemaa vastu, kuna tema sõnul rikub Moskva kokkuleppeid, milleni jõuti eraldi kõnelustel Washingtoni esindajatega Saudi Araabias eesmärgiga peatada rünnakud energiataristule ja ka merel.

"Usun, et oleme jõudnud sanktsioonide mõju suurendamise punkti, sest ma usun, et venelased rikuvad Ameerikale antud lubadusi. Vähemalt neid, mida Ameerika on meile öelnud, ja seda avalikult," ütles Zelenski Kiievis ajakirjanikele.

Ukraina riigipea väljendas ühtlasi suurt lootust, et USA vabariiklasest presidendil Donald Trumpil on võimet seda teha.

"Ja me vägagi loodame, et president Trumpil on kõik need vastavad tööriistad suurendamaks sanktsioonide survet Vene poolele," lausus Zelenski.

ISW: Venemaa pealetung Ukrainas on neljandat kuud järjest aeglustunud

Vene vägi tungis märtsis Ukrainas edasi 240 ruutkilomeetri võrra, mis tähendab, et pealetung on neljandat kuud järjest aeglustunud, selgub Ameerika Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetest.

Venemaa pealetung tipnes novembris 2024, kui Ukrainalt võeti kuuga 725 ruutkilomeetrit. Märtsis edeneti pea 150 ruutkilomeetri võrra vähem kui veebruaris. Samas on Moskva väed tõrjunud ukrainlased pea täielikult välja Venemaalt Kurski oblastist.

Aeglustumisest hoolimata on Vene väed Ukrainas viimased 12 kuud edasi liikunud ja Ukraina väed pole suutnud suurt vastupealetungi korraldada.

ISW-i andmed tuginevad vaenupoolte avaldatud informatsioonile ja satelliidipiltide analüüsile.

Ukrainas oli esimene ilma droonirünnakuteta öö sel aastal

Öö vastu teisipäeva, 1. aprilli, oli esimene sel aastal, mil Venemaa ei rünnanud Ukrainat kamikaze-droonidega. Küll aga tulistas Ukraina õhutõrje Zaporižžja oblasti kohal alla kaks tiibraketti.

Möödunud öö oli esimene 2025. aastal, kui Venemaa ei korraldanud Ukrainale massilist droonirünnakut, selgus Ukraina relvajõudude teisipäeva hommikul avaldatud teatest.

Samas tulistas Ukraina õhukaitse esmaspäeva õhtul Zaporižžja oblastis alla kaks Vene tiibraketti X59/69.

Ukraina õhuväe teatel vähendasid venelased ründedroonide Shahed väljasaatmise tempot ka selle aasta 14. märtsi öösel - siis tulistas Ukraina õhutõrje alla 16 drooni ning üheks suudeti tõrjuda elektroonilise tegevusega.

Ukraina tahab USA-ga mõlemale poolele vastuvõetavat maavaralepet

Ukraina teatas teisipäeval, et Kiiev ja Washington peavad taas läbirääkimisi leppe üle, mis annaks Ühendriikidele ligipääsu Ukraina maavaradele vastutasuks julgeolekuabile.

"Ameerika äride kohaloleku tugevdamine Ukrainas on alati oluline, me jätkame tööd meie Ameerika kolleegidega, et jõuda mõlemale poolele vastuvõetava tekstini, mis allkirjastada," ütles välisminister Andri Sõbiha pressikonverentsil.

Venemaa kutsub sõjaväkke 160 000 meest

Vene režiimijuht Vladimir Putin allkirjastas korralduse kutsuda kesksuveks Venemaa relvajõududesse 160 000 ajateenijat, mis on väljaande The Telegraph andmetel rekordiliselt suur ajateenistusse kutsutute arv.

Nii suur ajateenistusse kutsutute hulk viitab sellele, et Venemaa relvajõud kavatsevad oma ridu täiendada pärast suuri kaotusi kuudepikkustes lahingutes Ukraina vägede väljatõrjumisel Kurski oblastist ja aeglasel edasiliikumisel Ukraina idaregioonides.

Venemaa kutsub 18–30-aastaseid mehi kohustuslikus korras ajateenistusse kahel korral aastas, kevadel ja sügisel.

Esmaspäeval avaldatud määruses nõudis Putin, et tänavuse kevadise kutsega ajateenistusse võetavate arv ulatuks 15. juuliks 160 000-ni, võrreldes 150 000-ga 2024. aastal, 147 000-ga 2023. aastal ja 134 500-le aastal 2022.

Iga kord, kui Venemaa on oma armeed täiendanud, on Vene kaitseministeerium eitanud igasugust seost Ukraina konfliktiga ja väitnud, et ajateenijaid aktiivsesse lahingutegevusse ei saadeta.

"Eelseisev kavandikampaania ei ole kuidagi seotud sõjalise erioperatsiooniga Ukrainas," seisis Venemaa kaitseministeeriumi avalduses.

Kiiev on korduvalt süüdistanud Moskvat halvasti varustatud ja välja õpetamata ajateenijate saatmises rindele nn liharünnakutele.

Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi värskeim luureandmete värskendus ütles, et Venemaa on tõenäoliselt kaotanud kolm aastat kestnud sõjas Ukrainaga rohkem kui 900 000 sõjaväelast.

USA lükkas tagasi Putini soovi anda Ukraina ÜRO juhtimise alla

Ameerika Ühendriigid lükkasid tagasi Venemaa režiimijuhi Vladimir Putini ettepaneku anda Ukraina juhtimine ÜRO egiidi all tegutsevale üleminekuvalitsusele.

President Donald Trump ei võtnud vastu Putini üleskutset luua Ukrainas ajutine valitsus president Volodõmõr Zelenski asemel, ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja esmaspäeval.

"Venemaalt tuli idee ajutise administratsiooni kohta, mida president ei hinnanud," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Tammy Bruce ajakirjanikele pressibriifingul. "Ukraina on... põhiseaduslik demokraatia. Ukraina valitsemise määrab põhiseadus ja Ukraina rahvas," lisas ta.

USA välisministeeriumi kommentaarid tulid vaid päev pärast seda, kui Trump oli öelnud, et ta on nördinud ja väga vihane Putini kinnisidee pärast Zelenski presidendiametist kõrvaldada.

Putin tegi 28. märtsil ettepaneku, et Ukrainas võiks valimiste korraldamiseks moodustada ÜRO ja mitme riigi järelevalve all olev üleminekuadministratsioon, kuid Valge Maja lükkas selle ettepaneku kohe tagasi.

"Oleme pühendunud diplomaatiale, mis on vajalik täieliku relvarahu saavutamiseks ja osapoolte toomiseks läbirääkimiste laua taha lõpliku ja püsiva lahenduse saavutamiseks. President Trump on teinud selgeks, et Venemaa ja Ukraina peavad nüüd üle minema täielikule relvarahule. Midagi selles pole muutunud," ütles pressiesindaja.

Ametlike rahuläbirääkimiste eel kordas Putin oma väidet, et Zelenski on ebaseaduslik president ja ütles, et tal pole õigust võimalike rahuläbirääkimiste dokumentidele alla kirjutada.

Kuna relvarahuläbirääkimised venivad, ähvardas Trump 31. märtsil taas, et kehtestab Venemaa naftaekspordile teisesed tollimaksud, kui Venemaa president Vladimir Putin Ukraina sõja lõpetamiseks lepet ei sõlmi.

"Ma tahan olla kindel, et ta järgib seda, ja ma arvan, et ta teeb seda. Ma ei taha tema naftale teiseseid tollimakse kehtestada. Aga ma arvan, teate, see on midagi, mida ma teeksin, kui ma arvan, et ta ei tee oma osa ära," ütles Trump.

Valge Maja pressisekretär Karoline Leavitt ütles esmaspäeval, et Trump on väljendanud rahulolematust nii Venemaa kui ka Ukraina liidri suhtes seoses jõupingutustega relvarahu kehtestamiseks täiemahulises sõjas. Trump väljendas ka oma pettumust seoses tema jätkuvate püüdlustega jõuda Ukrainaga maavarade kokkuleppe sõlmimiseni.

Zelenski ja Starmer koordineerisid jõupingutusi rahu saavutamiseks

Ukraina president Volodõmõr Zelenski vestles esmaspäeval Ühendkuningriigi peaministri Keir Starmeriga, et koordineerida ühiseid jõupingutusi rahu saavutamiseks ja julgeoleku tagamiseks.

"Rääkisin äsja Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga. Tänasin teda toetuse eest. Oleme kooskõlastanud oma sammud – ühised sammud, ühise diplomaatia ja meeskondade koostöö rahu saavutamiseks ja julgeoleku tagamiseks," rääkis Zelenski esmaspäeval oma igaõhtuses videopöördumises rahvale.

"Valmistame ette oma sõjaliste esindajate kohtumist sõjaväelaste väljaõppe eesmärgil. Hindame Suurbritannia seisukohta Venemaale surve avaldamisel," lisas Zelenski.

Ukraina riigipea rõhutas, et surve peab olema piisavalt tugev, et takistada venelastel sõda laiendamast. "Takistamaks Venemaad sõda laiendamast on vaja tugevat survet. Seda enam, et Moskva irvitab nüüd avalikult meie partnerite katsete üle rahukava edasi viia," tõdes Zelenski.

Zelenski sõnul mõnitab Venemaa nüüd uute droonirünnakute ja pideva jõhkra pommitamisega avalikult partnerite püüdlusi edendada rahu saavutamist.

Venemaa ründas ööl vastu esmaspäeva Ukrainat 131 drooniga, millest 57 lasti alla ja 45 jäi kahju tekitamata kadunuks, teatas Ukraina õhuväe pressiteenistus. Venemaa droonirünnakute tagajärjel said kannatada Sumõ, Donetski, Harkivi, Kiievi ja Žõtomiri oblast.

Briti, Prantsuse ja Ukraina sõjaväejuhid kohtuvad lähipäevil

Briti, Prantsusmaa ja Ukraina sõjaväejuhid kohtuvad lähipäevil, et arutada Ukraina julgeoleku tugevdamist, ütles Briti peaministri Keir Starmeri pressiesindaja esmaspäeval.

Kohtumine detailse kava järgmise etapi edasiarendamiseks lepiti kokku Starmeri ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski telefonikõnes, ütles pressiesindaja.

Algatus planeerimiskohtumiseks tuli pärast seda, kui Ukrainat Venemaa-vastases sõjas toetanud Euroopa riikide tahtekoalitsioon kogunes eelmisel nädalal Pariisis ja lubas tugevdada Kiievi relvajõude tulevaseks julgeoleku tagamiseks.

Prantsusmaa ja Ühendkuningriik püüdsid kohtumisel saavutada ka laiemat toetust kavandatavatele välismaistele julgeolekujõududele Ukrainas pärast seda, kui Venemaaga sõlmitakse vaherahu.

"Liidrid arutasid eelmisel nädalal toimunud Pariisi-kohtumise tulemuste üle ja nõustusid, et praegu on õige aeg anda Ukraina julgeoleku pikaajalisele toetamisele tõeline hoog," ütles Briti peaministri pressiesindaja.

Šveits teatas Venemaa külmutatud varade kasvust

Moskvale kehtestatud majandussanktsioonide tõttu Šveitsis külmutatud Venemaa varade maht kasvas 2025. aasta märtsi lõpus 7,4 miljardile Šveitsi frangile (7,76 miljardile eurole), võrreldes aastataguse 5,8 miljardi frangiga (6,1 miljardi euroga), teatas Šveitsi valitsus teisipäeval.

Valitsuse sõnul oli 1,6 miljardi frangi suurune kasv tingitud täiendavate Vene varade tuvastamisest ja blokeerimisest.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1540 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 916 770 (võrdlus eelmise päevaga +1540);

- tankid 10 505 (+9);

- jalaväe lahingumasinad 21 856 (+37);

- suurtükisüsteemid 25 537 (+30);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1347 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1123 (+0);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 31 462 (+48);

- tiibraketid 3123 (+2);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 42 646 (+53);

- eritehnika 3787 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.