Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 22. mail kell 20.44:

- Zelenski kinnitas rünnakut Jaroslavli naftatöötlemistehasele;

- Uue õhurünnaku alla jäänud Venemaa sulges väljapääsu Jaroslavlist Moskvasse;

- Sõbiha: sõjas läheneb pöördepunkt;

- Bloomberg: Putini lähikonnas tunnistatakse sõja lootusetust;

- USA kiitis heaks 108 miljoni dollari väärtuses raketisüsteemi HAWK müügi Ukrainale;

- Ukraina droonid halvasid ühe Venemaa suurima naftatehase töö;

- Zelenski: iga Ukraina kaugmaarünnak on Venemaale argument sõja lõpetamiseks;

- Ukraina saab Jaapanilt taastamistöödeks 40 miljonit dollarit;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 880 sõdurit.

Ukraina teatas Vene vägede peakorteri tabamisest okupeeritud linnas

Ukraina peastaap teatas reedel, et tabas Venemaa okupeeritud Luhanski oblasti Starobilski linna lähedal asuvat Vene sõjaväeüksuse peakorterit.

Peastaap eitas tsiviilelanike ründamist, reageerides Moskva süüdistusele, mille kohaselt tabas rünnak kolledži ühiselamut, tappes kuus inimest.

Avalduses täpsustati, et Ukraina väed andsid löögi üksuse Rubikon ühele peakorterile Starobilski linna piirkonnas ning lisati, et Vene meedias levitatakse aktiivselt manipuleerivat teavet Ukraina relvajõudude väidetavate rünnakute kohta tsiviiltaristu rajatistele.

Rutte: Zelenski osaleb juulis NATO tippkohtumisel

Ukraina president Volodõmõr Zelenski osaleb juulis Türgi pealinnas Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel, teatas reedel alliansi peasekretär Mark Rutte.

"Ma olen ta juba kutsunud. Ta on kohal," ütles Rutte ajakirjanikele NATO välisministrite kohtumisel Rootsis.

Zelenski kinnitas rünnakut Jaroslavli naftatöötlemistehasele

Ukraina väed ründasid ööl vastu reedet droonidega Jaroslavli naftatöötlemistehast Venemaal, teatas president Volodõmõr Zelenski reedel.

"Öösel tegutsesid Ukraina kaitseväed Jaroslavli naftatöötlemistehasega seotud sihtmärkide vastu – umbes 700 kilomeetri kaugusel meie territooriumist," kirjutas ta Telegrami sõnumsiderakenduses.

Ühismeedias avaldatud videos on linna kohal näha eredat sähvatust. OSINT-i analüütikud tegid kindlaks, et video on filmitud Jaroslavlis Frunze puiesteel. Võimalik sihtmärk, Slavneft-YANOS naftatöötlemistehas, asub enam kui seitsme kilomeetri kaugusel video tegemise kohast.

Ametlikke kinnitusi ühegi piirkondliku rajatise tabamise kohta pole olnud.
Jaroslavli oblasti kuberner Mihhail Jevrajev teatas vaid, et Ukraina droonirünnak tõrjuti.

See on Ukraina järjekord rünnak Venemaa naftarajatistele toimunud droonilöökide seerias.

Ukraina on intensiivistanud oma rünnakuid Venemaal, eesmärgiga häirida Venemaa naftatööstust ja kärpida tulusid, mis aitavad Moskval rahastada sõda Ukrainas. Iraani konflikti ajal on ülemaailmsed energiahinnad tõusnud ja Moskva naftamüügile kehtestatud sanktsioone on leevendatud.

Kiiev on üha enam kasutanud taktikat, kus sama rajatist rünnatakse mitu korda. Ka Jaroslavli rafineerimistehas on Ukraina droonid tabanud korduvalt. 8. mai öösel toimunud rünnaku ajal puhkes rafineerimistehases tulekahju.

Novo-Jaroslavli naftatöötlemistehas on Venemaa viie suurima seas. Tehas töötleb aastas umbes 15 miljonit tonni naftat. Rafineerimistehas on Slavnefti nafta- ja gaasiettevõtte oluline vara. Peaaegu kõik ettevõtte aktsiad – 99,7 protsenti – kuuluvad võrdselt Rosneftile ja Gazpromile.

Ukraina kaitseministeerium teatas X-is, et Ukraina oli mai 21 päeva jooksul rünnanud 11 Venemaa naftarajatist, sealhulgas ühte Venemaa suurimat rafineerimistehast Kirišis. Praktiliselt kõik Kesk-Venemaa suuremad naftatöötlemistehased on viimastel päevadel Ukraina droonirünnakute tõttu sunnitud kütuse tootmist peatama või vähendama, näitasid ametlikud andmed ja allikad ütlesid sel nädalal Reutersile.

"Me toome sõja tagasi koju – Venemaale – ja see on ainult õiglane," ütles Zelenski.

Uue õhurünnaku alla jäänud Venemaa sulges väljapääsu Jaroslavlist Moskvasse

Venemaad tabas ööl vastu reedet taas õhurünnak, mille tõttu otsustasid võimud blokeerida Jaroslavlist väljasõidu Moskva suunas.

Öö algas Moskva linnapea Sergei Sobjanini teadaandega, et Vene õhutõrje tuvastas ja tegi kahjutuks kaks Venemaa pealinna poole lendavat drooni. Varahommikul teatas Sobjanin nelja Moskva suunas lennanud drooni kahjutuks tegemisest.

Pisut hiljem hakkasid venelased kurtma plahvatuste üle Jaroslavlis. Kokku oli kuulda umbes 15-20 võimsat pauku ja enne seda olid linnas kõlanud droonirünnaku ohu tõttu õhuhäire sireenid.

Vaid 20 minutit hiljem teatas Jaroslavli oblasti kuberner Mihhail Jevrajev, et piirkonda ründasid tundmatud droonid ja et Jaroslavlist Moskvasse viiv maantee blokeeriti.

"Turvalisuse kaalutlustel on liiklus Jaroslavlist Moskva suunas väljuval teel Moskovski prospekti ja Edela ringtee ristmikul blokeeritud. Vältige selles suunas ja selle ümbruses sõitmist või valige marsruut, mis seda lõiku väldib," kirjutas ta Telegramis.

Ühismeediakanal SHOT selgitas, et see viitab M-8 maantee Jaroslavlist väljuvale lõigule.

Yaroslavl, explosions. pic.twitter.com/JOBgezEBEL

— (@TKouilou) May 21, 2026

Ukraina uudistekanal RBK-Ukraina lisas varahommikul, et seni pole teada, mis Jaroslavlis tabamuse sai.

Uudisteagentuuri Reuters andmetel on peaaegu kõik Kesk-Venemaa suurimad naftatöötlemistehased Ukraina õhurünnakute tõttu kütuse tootmise täielikult peatanud või oluliselt vähendanud. See puudutab ka Jaroslavli naftarafineerimistehast, mida on tabanud Ukraina droonid.

RBK-Ukraina meenutas ka, et Avaliku Arvamuse Fondi uuringu kohaselt on Venemaa territooriumi pommitamine venelastele suuremaks mureks kui uudised rindelt.

Sõbiha: sõjas läheneb pöördepunkt

Ukraina välisminister Andrii Sõbiha ütles, et Vene-Ukraina sõjas on praegu toimumas pööre.

"Oleme sõjas pöördepunktis ja surve Moskvale kasvab. Ukraina on kaitsepositsioonil ja Venemaa isikoosseisu suurus ei ole enam määrav eelis," rõhutas minister ühisemeedias tehtud postituses.

Ta märkis, et rahu saavutamiseks on vaja keskenduda kolmele olulisele elemendile: diplomaatiale, survele ja jõule.

"Me vajame oma rahupüüdlustele uut hoogu, tugevdades samal ajal pikaajalisi sanktsioone ja muid hoobasid [Venemaa mõjutamiseks]," kirjutas Sõbiha.

I was pleased to take part in the informal NATO-Ukraine Council ministerial meeting in Helsingborg together with the foreign ministers of NATO allies.

We are at a pivotal moment in the war, and the pressure mounts on Moscow. Ukraine holds the line, and Russia's manpower is no… pic.twitter.com/EbLbm8aO1b

— Andrii Sybiha (@andrii_sybiha) May 21, 2026

Ta ütles ka, et on teavitanud liitlasi Valgevenest lähtuvatest kasvavatest ohtudest ning kutsus üles võtma asjakohaseid meetmeid, ohjeldama ja astuma samme Moskva ja Minski laienemise ärahoidmiseks.

Ukraina omakorda ei küsi enam pelgalt annetusi, vaid on ka julgeolekuprotsessis osaleja, panustaja ja partner, kes on valmis oma kogemusi liitlastega jagama, lisas Ukraina välisminister.

"See investeering toob meie elu suurima rahu dividendi. Tänan kõiki meie liitlasi teie pühendumuse eest meie ühisele eesmärgile, tänaste annetuste eest ja jätkuva toetuse eest Ukrainale. Erilist tänu avaldan Rootsile suurepärase liitlase eest," ütles neljapäeval NATO välisministrite kohtumisel Helsingborgis toimunud NATO-Ukraina nõukogul osalenud Ukraina välisminister.

Sõbiha lisas, et NATO on viimase aastaga tugevnenud, otsus suurendada sõjalisi kulutusi viie protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) oli ajalooline verstapost ning USA väärib selle eest kiitust.

RBK-Ukraina meenutas, et ka Saksamaa kaitseministeeriumi juht Boris Pistorius ütles neljapäeval, et näeb pööret Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu. Ta märkis, et Ukraina poolel on eelis, samas kui Venemaa poolel on nõrkusi nii majanduslikult ja sisemiselt kui ka lahinguväljal.

Sõbiha ütles neljapäeval, et Ukraina põhitingimuseks Vene Föderatsiooniga rahulepingu sõlmimisel on see, et Kiiev ei tee praeguse rindejoone osas territoriaalseid järeleandmisi.

Bloomberg: Putini lähikonnas tunnistatakse sõja lootusetust

Mõned Kremli kõrged ametnikud tunnistavad, et sõda Ukraina vastu on jõudnud ummikseisu ja režiimil pole sellest turvalist väljapääsu, teatas USA äriuudiste agentuur Bloomberg, mida vahendas RBC-Ukraina.

"Ukraina ja tema liitlased on üha kindlamad, et Venemaa sissetung hakkab raugema, kuna Kiiev stabiliseerib rindejoont ja peatab Moskva kevadpealetungi," kirjutas väljaanne.

Nagu artiklis märgiti, on Ukraina üha efektiivsem droonide rakendamisel, tekitades Venemaa vägedele märkimisväärseid kaotusi, rünnates ühendusteid rindejoonte taga ja objekte sügaval Venemaa territooriumil. See tugevdab siseriiklikku kriitikat Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini suhtes.

Koos majanduslanguse ja internetipiirangutega on see viinud üha süveneva sõjaväsimuseni tavaliste venelaste seas.

Lisaks olevat Kremli eliit segaduses ja paljud selle liikmed on närvilised, märkis Bloomberg. Mõned Kremli kõrgemad ametnikud usuvad informeeritud allikate sõnul, et sõda on jõudnud ummikseisu, millel pole selget lahendusteed. Bloombergi andmetel soovib Putin sõja selle aasta lõpuks lõpetada, kuid ainult tingimustel, mida ta peab võidutingimuseks.

Täpsemalt hõlmab see täielikku kontrolli Donbassi üle, mida Venemaa väed pole enam kui kümne aasta jooksul suutnud vallutada, samuti laiemat julgeolekulepingut Euroopaga, mis tunnustaks sisuliselt Moskva territoriaalseid vallutusi.

Samal ajal on Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov eitanud, et Putin oleks selliseid tähtaegu seadnud.

Väljaanne märkis, et droonidest, mida Ukraina üha enam kasutab, on saanud sõjas otsustav tegur, mis aitab kompenseerida personalipuudust, mis on Kiievit vaevanud alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest.

Samal ajal pole Ukraina seni suutnud saavutada oma strateegilisi eesmärke – võtta tagasi okupeeritud territooriumid või liikuda vastuvõetava rahulepingu poole USA juhitud läbirääkimiste kaudu, mis on samuti takerdunud.

Mitmed Euroopa diplomaadid ütlesid Bloombergile, et nende arvates valitseb Venemaal arvestades rindel valitsevat patiseisu ja Ukraina droonirünnakuid, mis on toonud sõja otse Moskvasse, sünge meeleolu.

Londonis asuva Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi Venemaa ja Euraasia vanemteadur Nigel Gould-Davies märkis, et sõjalise pingutuse jätkamiseks on Kreml peaaegu kindlasti sunnitud järgmise 12 kuu jooksul läbi viima teise osalise mobilisatsiooni.

Artiklit vahendanud RBK-Ukraina meenutas, et Ukraina presidendi administratsiooni juht Kirill Budanov teatas neljapäeval, et Venemaa ei suuda Ukraina sõjas oma esialgseid eesmärke saavutada ning seetõttu langetab ta oma nõudmiste latti.

Financial Times teatas aga hiljuti, et Venemaa väejuhatus lubas Putinile Donbassi sügiseks vallutada.

Ukrainas ei välistata ka võimalust, et Putin võiks pärast Riigiduuma valimisi kuulutada välja üldise mobilisatsiooni üle kogu riigi.

USA kiitis heaks 108 miljoni dollari väärtuses raketisüsteemi HAWK müügi Ukrainale

USA välisministeerium kiitis heaks õhutõrjerakettide süsteemi HAWK müügi Ukrainale kogumaksumusega 108,1 miljonit dollarit.

HAWK on USA-s toodetud õhutõrjesüsteem, mis on loodud õhusõidukite, droonide ja tiibrakettide tabamiseks 40–50 kilomeetri kauguselt, olenevalt raketivariandist.

Pakett sisaldab ka hooldus- ja modifitseerimistuge, varuosi, remonditeenuseid, logistilist abi ja tehnilist tuge, teatas USA välisministeerium.

"Kavandatav müük parandab Ukraina võimet toime tulla praeguste ja tulevaste ohtudega, varustades seda enesekaitse ja piirkondlike julgeolekumissioonide läbiviimiseks tugevama integreeritud õhutõrjevõimega," seisis neljapäeval tehtud avalduses.

Varustuse müük toimub USA relvade välismaale müümise programmi (Foreign Military Sales program) kaudu, kusjuures peamine töövõtja on Colorados asuv Sierra Nevada Corporation.

Oslo ülikooli raketitehnoloogiale spetsialiseerunud doktorant Fabian Hoffmann ütles väljaandele The Kyiv Independent, et sellised meetmed on raketihangetes standardsed, kuid võivad olla kriitilise tähtsusega keerukamate süsteemide hooldamiseks.

"Üldiselt on kasulik, kui tootja on hoolduses kaasatud, kuna neil on teadmisi, mida välisel osapoolel ei pruugi olla. Siiski on see tõenäoliselt olulisem ja kriitilisem moodsama varustuse kui vanemate süsteemide puhul."

Ukraina sai HAWK-süsteemid esmakordselt 2022. aasta lõpus osana 400 miljoni dollari suurusest USA julgeolekuabi paketist.

2025. aastal andis USA loa potentsiaalselt 172 miljoni dollari suuruse paketi HAWK III faasi raketisüsteemi müügiks Ukrainale, sealhulgas sellega seotud varustuse ja teenuste hooldamiseks.

Ukraina droonid halvasid ühe Venemaa suurima naftatehase töö

Ukraina droonirünnaku järel peatas Venemaal Nižni Novgorodi oblastis asuv naftarafineerimistehas NORSI osaliselt oma töö, teatas reedel tööstusharu allikatele viidates uudisteagentuur Reuters.

Tegemist on ühe Venemaa suurima naftatöötlemistehasega, mis kuulub Lukoilile. 

Agentuuri andmetel peatati pärast rünnakut nafta esmase töötlemise peamine seade CDU-6. See tagab üle poole ettevõtte tootmisvõimsusest.

"CDU-6 seiskamine toob kaasa naftatöötlemismahtude järsu languse tehases," kinnitasid allikad.

NORSI tehas suudab aastas töödelda kuni 16 miljonit tonni naftat, mis teeb umbes 320 000 barrelit päevas. Seade CDU-6 töötles ligikaudu 190 000 barrelit päevas.

Ukraina rünnakute tõttu on Venemaa juba seisnud silmitsi probleemidega mitmetes suurtes naftatehastes riigi keskosas. Reuters kirjutas, et paljud rafineerimistehased on olnud sunnitud tootmist vähendama või teatud tootmisvõimsused ajutiselt peatama.

Nižni Novgorodi oblasti kuberner Gleb Nikitin kinnitas varem, et pärast rünnakut puhkes tööstusobjektil tulekahju.

Zelenski: iga Ukraina kaugmaarünnak on Venemaale argument sõja lõpetamiseks

Ukraina iga kaugmaarünnak aitab kaasa sellele, et Venemaal tekiks arusaam, et sõda tuleb lõpetada, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski neljapäeval õhtul oma igapäevases videopöördumises.

"Iga meie kaugmaa-meede on argument selleks, et teised agressorriigid ei mõtlekski sõtta sekkumisele. Ja selleks, et venelased hakkaksid tundma, et see sõda tuleb lõpetada," rääkis Zelenski.

Riigipea tänas Ukraina sõjaväelasi järjekordse niinimetatud kaugmaasanktsioonide laine eest, mis oli suunatud Venemaa naftatöötlemissektori vastu.

"On tugevaid tulemusi. Kaugus meie riigipiirist koguni 800 kilomeetrit: Sõzrani naftatehase tabamus on kinnitatud. Samuti tänan Ukraina julgeolekuteenistust jõulise vastuse eest okupandile meie Hersoni oblasti territooriumil. Aitäh teile, poisid!" jätkas president.

Rääkides oma suhtlusest Kiievi ja Tšernihivi oblasti kogukondade esindajatega, märkis riigipea, et kui on kiireloomulisi küsimusi, mille hulgas seadmete ja ressurssidega seonduvaid, siis peab valitsus tagama rahastamise ja toetuse.

Zelenskõ rõhutas, et energeetika ühendab kõiki ja on jätkuvalt väljakutseks.

Ukraina president teatas ühtlasi, et Venemaa Brjanski oblasti ja Valgevene poolt lähtuvate ohtude tõttu tugevdab Ukraina veelgi oma põhjapiiri.

Riigipea kinnitas, et Tšernihiv-Kiievi suunal on kõigi kaitsemeetmete jaoks juba piisavalt vahendeid eraldatud.

"Täna olen Slavutõtšis ehk meie riigi põhjaosas. Rääkisin siin põhjapiirkondade Kiievi ja Tšernihivi oblastite kogukonnajuhtidega. On väga oluline siin meie inimesi toetada ja kaitset tugevdada. Just seda me teemegi," rääkis Zelenski.

President lisas, et meetmed hõlmavad kindlustusi ja muid kaitserajatisi, aga ka piiri täiendavat tugevdamist.

"See puudutab kindlustusi ja muid kaitsetöid, piiri täiendavat tugevdamist, samuti meie kaitse- ja julgeolekujõude, kes tegutsevad sellel suunal," täpsustas riigipea.

Zelenski hinnangul püüab Venemaa väga intensiivselt Valgevenet sõtta kaasa tõmmata.

"Valgevene juhtkond peab valvel olema ja mõistma, et igal agressiivsel tegevusel Ukraina vastu on tagajärjed. Meil on võime oma kaitset tugevdada ja samuti võime viia läbi ennetavaid tegevusi seoses Venemaa kasutatava territooriumiga, kust võivad lähtuda ohud," sõnas Ukraina president.

Zelenski märkis, et Ukraina mäletab 2022. aastal Valgevene territooriumilt alanud sissetungi ega unusta seda.

Riigipea lisas, et Ukraina väed ja luureteenistused on võimalikest ohtudest ning asjakohasest reageerimisest täiesti teadlikud.

Zelenski rääkis ühtlasi, et arutas põhjapiirkondade kogukonnajuhtidega kohaliku taristu probleeme. Seda eelkõige logistika ja meditsiinilise evakuatsiooni jaoks ülioluliste teede küsimusi.

"Meil on palju küsimusi, mille on tõstatanud Valgevenega piirnevad kogukonnad. Ja muidugi tuleb märkimisväärselt tugevdada õhutõrjet. Ukraina kaitseminister on sellest prioriteedist teadlik ja eraldatakse lisavarustust," lubas Ukraina president.

Riigipea sõnul ootab ta arutelude tulemuste kohta järelaruannet.

Ukraina saab Jaapanilt taastamistöödeks 40 miljonit dollarit

Ukraina ja Jaapani Rahvusvahelise Koostöö Agentuuri (JICA) esindajad allkirjastasid 40 miljoni USA dollari suuruse lepingu, et toetada taastumise ja vastupanuvõime kriitilisi valdkondi, teatasid neljapäeval  võimuesindajad.

"Allkirjastasime Ukraina valitsuse ja Jaapani Rahvusvahelise Koostöö Agentuuri (JICA) vahelise toetuslepingu hädaolukorra taastamisprogrammi raames. See ulatub ligikaudu 40 miljoni USA dollarini, mis suunatakse kriitilistesse taastamisvaldkondadesse ja Ukraina vastupanuvõime toetamisse," teatas Ukraina asepeaminister taastamise küsimustes ning kogukondade ja territooriumide arengu minister Oleksi Kuleba.

Ministri sõnul eraldatakse üle 15 miljoni dollari avaliku taristu taastamiseks ja parandamiseks. Täpsemalt kommunaalettevõtetele masinate ja seadmete hankimiseks, meretaristu arendamiseks ning kriitiliste rajatiste moderniseerimiseks. Veel 15 miljonit dollarit on ette nähtud meditsiini- ja tervishoiuteenuste arendamiseks. Ülejäänud vahendid suunatakse põllumajandussektori toetamisse ja rahvusringhäälingu arendamisse.

Kuleba märkis, et see on juba viies etapp hädaolukorra taastamisprogrammist, mida Ukraina viib ellu koos Jaapani ja agentuuriga JICA.

Praegu on Jaapani valitsuse toel juba käimas projektid energeetika, transpordi, veevarustuse, tervishoiu, hariduse, humanitaardemineerimise, katastroofijäätmete käitlemise ja munitsipaaltaristu sektorites. Kogurahastus ületab 700 miljonit dollarit.

JICA on ühtlasi andnud hädaolukorra taastamis- ja ülesehitusprojekti raames vee-ettevõttele PJSC AK Kõjivvodokanal uued joogivee desinfitseerimissüsteemid arteesiakaevude pumbajaamadele.

Ukraina presidendikantselei juht Kõrõlo Budanov avaldas päev varem arvamust, et Ukraina majanduse taastamise strateegia peab peegeldama käimasoleva sõja reaalsust.

"Ukraina vajab uut majanduse taastamise ja arengu strateegiat, mis võtab arvesse praeguse sõja reaalsust," ütles Budanov Ukraina investeeringute kaasamise ja majandusarengu rahvusvahelise nõuanderühma veebikohtumisel.

"Meie ülesanne pole pelgalt taastada seda, mis on selle aja jooksul kaotatud, vaid ehitada Ukrainale uus majandus. Selline, mis on tugev, konkurentsivõimeline, investoritele atraktiivne ning võimeline tagama meie riigi pikaajalise stabiilsuse ja arengu," rääkis Budanov.

Tema informatsiooni kohaselt arutati kolmapäeval Ukraina presidendi eesistumisel mitmete sidusrühmadega Ukraina majanduse ümberkujundamise laiahaardelist strateegiat, mis tagab rahandusliku iseseisvuse ja kasvu. 

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 880 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 353 860 (+880)

- tankid 11 944 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 24 594 (+3);

- suurtükisüsteemid 42 511 (+57);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1798 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1390 (+1);

- lennukid 436 (+0);

- kopterid 352 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 1440 (+4);

- operatiivtaktikalised droonid 304 659 (+1872);

- tiibraketid 4632 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 98 070 (+135);

- eritehnika 4207 (+0);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.