ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast" rääkis Kersna uue valitsuse sammudest haridusvaldkonnas.

See, kas kõrgharidus peaks olema tasuline, on Kersna hinnangul väärtuste küsimus.

"Kui me vaatame neid riike, kes on meie ümber, näiteks Skandinaavia riigid – kõikides nendes riikides on kõrgharidus tasuta ja samal ajal on nendes riikides ka kõrge lisandväärtusega majanduskeskkond ja neil on tark ühiskond, ühiskonnakorraldus, mida me imetleme siit Eestist," ütles Kersna.

Ta märkis, et ka uuringud näitavad, et Eestis on vaja rohkem kõrgharidusega inimesi. "Enam kui pooled tulevikutöökohad nõuavad kõrgharidust, mis tähendab seda, et me mitte ei peaks kahandama oma kõrghariduses õpilaste arvu, vaid vastupidi – kasvatama 1000 kuni 3000 õpilast. Me peaksime rohkem suutma kõrgharidussüsteemi vastu võtta."

"Kui me muudame kõrghariduse tasuliseks, siis see kindlasti vähendab kättesaadavust ja see nõuab toetavate struktuuride kehtestamist, mis jälle omakorda võib olla nullmäng riigi jaoks, aga samas selline hariduslik ebavõrdsus võib kasvada, nii et see on hästi keeruline ja ka väärtusi kõnetav teema," rääkis Kersna.

Samuti märkis Kersna, et praegu tekitab üldhariduse valdkonnas tekitab pingeid põhikooli lõpueksamite lävend.

"Me oleme riigikogus võtnud vastu seadusemuudatuse, millega me tõstsime õppimiskohustuse iga 18. eluaastani, mis tähendab seda, et pärast põhikooli kõik õpilased peavad jätkama õppimist," selgitas Kersna. "Täna on nii, et põhikooli lõpetamiseks peavad õpilased saama eksamil vähemalt 51 protsenti ja meil on 24,5 protsenti kõigist põhikooli lõpetajatest – neid on pea 3700 –, kes ei suuda seda lävendit ületada."

Kersna sõnul ei ole mõistlik hoida noori põhikoolis kinni.

"Ma arvan, et täna, kus me ütleme, et põhiharidusega ei piisa või et põhiharidus ei ole viimane haridusaste, mis on kohustuslik, et kõik lapsed peavad edasi õppima, siis ei ole põhjust hoida noori inimesi kinni seal põhikoolis selle lõpueksami lävendiga, vaid vastupidi. Me peaksime võimalikult adekvaatse tunnistusega andma lapse edasi järgmisesse haridusastmesse, et seal siis vajalikke puudujääke tasandada, sest õppida jõuab alati ja õppimine on alati protsess," rääkis ta.

Küsimusele, kuidas haridusminister Kristina Kallas (E200) oma tööga on hakkama saanud, vastas Kersna: "On absoluutselt kindel, et kõik need inimesed, keda saatus paigutab ministri ametikohale, annavad endast tollel hetkel, tolle informatsiooni valguses parima. Ja Kristina Kallas kindlasti on ka andnud endast parima. Ta on käivitanud väga mitmeid reforme, aga kõikide reformide puhul me peame arvestama alati sellega, et hariduses nende reformide mõju on väga pikaajaline ja ükski reform ei ole alguses kuluefektiivne. Isegi kui kunagi mõni reform on kuluefektiivne, siis alguses nõuavad kõik reformid lisaraha ja mind teeb murelikuks see, et selle lisaraha vajadusega ei ole varasemad valitsused arvestanud."

Ta märkis, et Kallas ebaõnnestus haridusleppe läbirääkimistel.

"Väga pikka aega on haridusvaldkonnas oodatud õpetajate palga suuremat diferentseerimist ja Kristina Kallas kutsus kokku haridusleppe läbirääkimised, mis küll ju selles mõttes ebaõnnestusid, et 79 kohalikust omavalitsuse alla kirjutas vaid üheksa. Valdav enamus ei toetanud selle haridusleppe tulemusi, aga siiski töö tulemusel sõnastati õpetajate karjäärimudel," sõnas Kersna.

Kersna lisas, et aasta aega ehk täpselt samal kui sõnastati õpetajate karjäärimudel on Tartu Ülikooli haridusteaduste Instituudi juhi Margus Pedaste juhtimisel koos käinud õpetaja kutsestandardi kaasajastamise töörühm. "Nad on teinud aasta aega tööd ja nüüd on see lõpusirgel. On uuendatud õpetajate kutsestandard ja minu meelest me võiksime kasutada õpetajate nii-öelda karjäärimudelina õpetajate kutsestandardit. Riik võiks öelda omalt poolt seaduse jõuga, et kõigil koolidel peab olema õpetajate karjäärimudel, mis lähtub siis õpetajate kutsestandardist."

Kersna tõdes, et ka kohalike omavalitsuste tegevuses koolivõrkude haldamisel on puudujääke. Ta tõi näiteks, et Eestis on 33 sellist keskkooli, kus on alla 50 õpilase, kuid uuringud näitavad, et neis koolides ei ole näitajad paremad kui suuremates koolides.

"Me võiksime ju eeldada seda, et need on nii väikesed koolid, klassid on nii väikesed, et seal on õpilase ja õpetaja vaheline side, parem õppimine, personaalsem, aga tulemustest me näeme seda, rahulolu uuringud ütlevad, et õpilased hindavad oma suhet õpetajaga madalamaks, mitte kõrgemaks kui suurtes koolides ja ka tulemused on nõrgemad. Nii et see on ka üks teema, mida me kindlasti koalitsiooniläbirääkimistel räägime," sõnas Kersna.