Tartu Tamme gümnaasium hakkab pakkuma veterinaaria õppesuunda

Tartu Tamme gümnaasium koostöös Maaülikooliga pakub alates sellest sügisest gümnasistidele võimalust valida õppimiseks ka veterinaaria suund. Loomaarstidest on endiselt suur puudus ning koostööga loodab ülikool leida tulevasi tudengeid.
Tartu Tamme gümnaasium on riigigümnaasium, kus saab õppida viiel suunal. Meditsiini õppesuuna uudne haru on alates sügisest veterinaaria, mida kool hakkab õpetama koostöös Eesti Maaülikooliga, rääkis ERR-ile koolidirektor Ain Tõnisson.
"Ma arvan, et me leiame päris hea hulga inimesi, kellele see pinget pakub," ütles Tõnisson.
Nii saavadki sügisest kord nädalas 15 gümnasisti külastada ka Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituuti. Kavas on loengud, seminarid, aga ka tudengivarju kogemus ja ekskursioonid farmidesse, ütles ülikooli veterinaarmeditsiini õppekava juht Kristel Peetsalu.
"Natuke populaarteaduslikus võtmes. Aga tõesti nad alustavad nii nagu meie tudengid – anatoomia, histoloogia, nad läbivad füsioloogia kursuse, et saada lihtsalt aimu, mis asi on veterinaaria. Veterinaaria pole ainult loomade ravimine, see tähendab toidujulgeolekut, toiduhügieeni, loomahaiguste kontrolli, järelevalvet, see on hästi lai eriala, mida meie üliõpilased kuue aasta jooksul omandavad," selgitas Peetsalu.
Peetsalu sõnul aitab õppesuund ka õppuritel selgusele jõuda, kas veterinaaria võiks olla võimalik karjäärivalik.
Loomaarstide koja hinnangul on Eestis praegu puudu vähemalt 100 loomaarsti, seda erinevates valdkondades.
Koja juhatuse esimees Edgar Tamp ütles, et igapäevane praktika näitab, et juba on paljudes Eesti piirkondades ja sektorites kriis käes. "Ja kui meil täna muutusi ei ole tulemas, siis see süveneb edasi. Sellised initsiatiivid on hea algus, mis aitavad kaasa lõpetajatele, nad teevad teadlikumad valikud ülikooli osas ja lähevad siis paremini ja ettevalmistatumalt juba sinna," märkis ta.
Nii Tamp kui Peetsalu ütlevad, et vaja oleks ka õppekohtade arvu suurendada, aga seda ei saa teha ilma riikliku lisarahastuseta. Eestikeelsele õppekavale võetakse praegu vastu veidi üle 30 tudengi aastas. Sama palju võtab ülikool vastu ka ingliskeelsele tasulisele õppekavale. Eelmisel aastal lõpetas eestikeelsel õppekaval 20 loomaarsti.
Kristel Peetsalu tõdes, et tudengeid jätkub ja konkurss veterinaarmeditsiini erialale on väga suur. "Selles ei ole pigem küsimus. Õnneks ka meie väljalangevus on aasta aastalt vähenenud, et me ikkagi otsime just neid õigeid tudengeid, kes saavad aru, mida see kuueaastane õpe ja mida see pingutus päriselt tähendab ja kes saavad aru, kui lai on veterinaarmeditsiin on," ütles ta.