"Iga riik on meile helistanud," ütles Trump neljapäeval ajakirjanikele. "See on meie tegevuse ilu. Oleme juhiistmel."

Küsimusele, kas ta teeb kokkuleppeid tollimäärade alandamiseks, vastas Trump: "See sõltub, kui kaua nad meile midagi head annavad."

Seni pole suur osa maailmast kaotanud lootust tollimaksu vähendamises kokkuleppele jõuda.

Austraalial on USA-ga vabakaubandusleping, kuid nüüd seisab riik silmitsi kümneprotsendise tollimaksuga. Austraalia peaminister Anthony Albanese ütles, et tema valitsus ei plaani kättemaksu, mis tooks kaasa veelgi suurema languse.

Jaapan, millele kehtestatakse 24-protsendised maksumäärad, ei ole vastumeetmetest teatanud.

India, keda ootab Trumpi korralduse kohaselt 26-protsendiline tollimäär, teatas, et tal ei ole kavas vastumeetmeid rakendada.

Kaks vastulöögi andnud riiki – Hiina, kellele kehtivad praegu kuni 70-protsendised tollimaksumäärad, ja Kanada, mis kehtestas 25-protsendised määrad paljudele eksporttoodetele – on aga oma võimsamaid relvi tagasi hoidnud.

Kanada jaoks on see osaliselt tingitud sellest, et Trump ähvardas tollimäärasid kahekordistada, kui Ontario provintsi juht hakkas USA-sse eksporditavat elektrit 25-protsendise määraga maksustama.

Samamoodi ähvardas Trump kehtestada 200-protsendised tariifid Euroopa alkohoolsetele jookidele, sealhulgas šampanjale, pärast seda, kui Euroopa Liit teatas, et liidu vastumeetmed varasematele USA terase- ja alumiiniumimaksudele hõlmavad 50-protsendist tariifi Ameerika viskile. EL lükkas esimese nendest meetmetest – mis bloki hinnangul mõjutab kuni 28 miljardit dollarit – edasi kuni aprilli keskpaigani, lootes kokkuleppele jõuda.

Nüüd kõnnivad Euroopa ja Kanada liidrid nööri mööda, püüdes näidata jõudu, kuid säilitades samas lootust Trumpiga sel teemal kõneleda.

EL-i kaubandusvolinik Maroš Šefčovič, kes peab reedel USA kaubandusametnikega videokõne, ütles, et töötab Trumpi administratsiooniga kokkuleppe saavutamise nimel ööpäev läbi.

Vastulööki plaanivad riigid seisavad dilemma ees. USA impordib Euroopast, Hiinast ja Kanadast rohkem kaupu, kui neisse ise ekspordib, mis on Trumpi pikka aega vihastanud, kuid mis piirab ka nende riikide võimet vastata samaväärsete tollimaksudega. Samuti soovivad riigid vältida tolli kehtestamist toodetele, mida nad vajavad ja mida ei saa teistelt kaubanduspartneritelt hõlpsasti hankida.

Riigid, kes hakkavad USA-le kätte maksma, võivad oma majandusprobleeme süvendada, ütles New Yorgi ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse keskuse kaasdirektor Barry Appleton.

Euroopa valmistub aga andma vastust sektoris, mis võiks Ameerikat kõige valusamini lüüa – teenuste ekspordis.

Suurte Ameerika tehnoloogiaettevõtete, nagu Alphabeti või Meta sihikule võtmist või muude meetmete rakendamist USA teenuste piiramiseks peetakse bloki viimaseks abinõuks, kuna see võib esile kutsuda Trumpi administratsiooni karmi reaktsiooni ja kahjustada EL-i mainet avatud turuna. Samuti on sellise löögiga oht suurendada tarbijate kulusid või tuua kaasa soovimatuid tagajärgi Euroopa ettevõtetele.

"Mõnikord on oluline omada relva ja mõnikord on oluline ka see lauale panna, isegi kui te seda ei kasuta," ütles Bernd Lange, kes juhib Euroopa Parlamendi kaubanduskomisjoni.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles, et EL võib kehtestada uue seaduse, mis lubab blokil vastata riigile, mis kasutab liidu vastu majanduslikku sundi. Seadusest tulenevad vastulöögivõimalused on laiaulatuslikud ja hõlmavad võimalust piirata teenindusettevõtete juurdepääsu turule või piirata intellektuaalomandi õiguste jõustamist.

Macron kutsus tööstusettevõtteid jääma ühtseks ja kindlameelseks, selle asemel, et teha ühekordseid tehinguid ja pidada Washingtoniga läbirääkimisi tollierandite üle.

"Mis oleks sõnum, kui Euroopa suured tegijad investeerivad Ameerika majandusse miljardeid eurosid ajal, mil nad [USA] meid ründavad?" ütles Macron. "Meil on vaja solidaarsust."

Administratsiooniametnikud ja Trumpi liitlased on öelnud, et selline agressiivne hoiak Trumpi suhtes on kindlasti vale samm.

"Ma ei tahaks olla viimane riik, kes üritab kaubandusleppe üle läbi rääkida," kirjutas Trumpi poeg Eric Trump sotsiaalmeedias. "Esimene läbirääkimistel võidab – viimane kaotab täielikult. Olen seda filmi terve oma elu näinud."

Administratsiooniametnikud on märkinud, et Trump ei ole nõus oma kaubanduspoliitikast taanduma. Peaaegu iga impordisektori suhtes kohaldatakse nüüd vähemalt kümneprotsendine tariif, mida ametnikud kirjeldasid kui põrandat. Kuid teatud riikidel, kellel on USA-ga suur kaubavahetuse ülejääk, on ruumi läbirääkimisteks.

Kaubandusminister Howard Lutnick ütles, et Hiinale kehtestatud tollitariifid langevad, kui Hiina lõpetab fentanüüli valmistamiseks kasutatud koostisosade ekspordi.

"Neil pole vaja muud, kui president Xi [Jinpingi] telefonikõnet president Trumpile, kus ta ütleb, et lõpetab fentanüüli tootmise, mis tapab ameeriklasi – siis langeb tariif 20 protsenti," ütles Lutnick Bloombergi televisioonile.

Selle asemel andis Hiina neljapäeval USA-le teravama vastuse. Kaubandusministeeriumi avalduses öeldakse, et tollimaksud rikuvad rahvusvahelisi kaubandusreegleid, rikuvad tõsiselt osapoolte seaduslikke õigusi ja kujutavad endast tüüpilist ühepoolset kiusamist. Kuid ministeerium ei täpsustanud, milliseid edasisi samme plaanitakse.

Kanadas kuulutas peaminister Mark Carney välja uued, 25-protsendised tollimaksud paljudele USA-st imporditud autodele vastuseks USA poolt välismaistele autodele määratud tollidele. Carney ja Trump on lubanud alustada kaubanduslike erimeelsuste lahendamist pärast Kanadas 28. aprillil toimuvaid valimisi.

Samas väljendas Carney pessimismi Trumpiga hea tehingu sõlmimise suhtes.

"Ma ei taha anda valelootust," ütles Carney neljapäeval, kuid lisas, et tollipoliitika "teeb ​​Ameerika peredele haiget. Kuni seda valu eirata saab, ei usu ma, et administratsioon suunda muudab".