Kliimaseadus peaks panema valdkondade kaupa paika Eesti eesmärgid ja ajakava. Seadust on palunud ka ettevõtjad, et saada riigi plaanidest selgem pilt.

Kui aastaid ettevalmistatud variant avalikkuse ette tuli, sai see huvigruppidelt kriitikat. Keskkonnaminister Andres Sutt ütleb, et uus kliimaseaduse variant tuleb lühem. Kirja pannakse kliimaeesmärgid. Seaduse juurde tulevad iga valdkonna kohta teekaardid.

"Milles on kirjas konkreetsed tegevused ja samamoodi see, mida me saame riigi poolt täiendavalt teha. Koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga me vaatame, mida saab ka teha, et selle sektori ettevõtete konkurentsivõime kasvaks," ütles Sutt.

Sutt lisab, et eeslnõu juurde tuleb ka rahastuse osa. Ehk siis see, millises mahus saab tuge pakkuda riik.

"Mis on erainvesteeringute osatähtsus. Ma ma arvan, et väga olulisena ka kogu läbivaatamise protsess, et me iga-aastaselt hindame ja üle aasta põhjalikumalt, kuidas me oleme liikunud," rääkisSutt.

Välisminister Margus Tsahkna Eesti 200-st ütleb, et nende erakond oli kliimaseaduse eelmise variandi suhtes kriitiline ning tema sõnul on mõistlik vaadata üle, kuidas tuleks kasutada energeetikavõimalusi ja maavarasid nii, et loodus säiliks.

"Me võtame mõned üleregulatsioonid maha, mõned ebarealistlikud eesmärgid maha, mis aitaksid meie ettevõtlusel ja majandusel areneda. Siin ei ole ju vaja leiutada mingisugust jalgratast. Ma arvan, et me jõuame küll selle raami vastu võtta," rääkis Tsahkna.

Andres Suti sõnul võiks eelnõu riigikogule anda üle juunis.

Kai Realo tööandjate keskliidust ütleb, et kliimaseadust on vaja. Tema sõnul peaksid kliimaeesmärkide kõrval olema konkreetsed plaanid, kuidas käivitada majanduskasv.

"Ma arvan, et kliima osa sellest on võimalik vastu võtta, aga siis tuleb kiiresti edasi minna selle teise poolega, et kuidas me leiame need majanduskasvu allikad ja mil moel me seda teeme siis sellisel kliimat hoidval moel," lausus Kai Realo.

Isamaa esimees Urmas Reinsalu aga arvab, et kliimaseaduse asemel tuleks kriitilise pilguga vaadata üle rohepöördest tulenevad nõuded ning otsustada, kas need on jõukohased ja mõistlikud.

"Niisuguseid anekdootlikke juhtumeid nagu parkimisplatsidele tuleb vedada sadade kuni miljardite eurode maksmises elektriautode juhtmeid – niisugustest juhtumistest peame ühiskonnana tegema järeldused, et me vajame ka suurtes, rahvusvahelistes trendides tegelikku arusaama, mis on meie rahvuslikud huvid ja kui palju mingid valikud meile maksma lähevad," märkis Reinsalu.