Olulised sündmused Ukraina sõjas esmaspäeval, 7. aprillil kell 20.55:

- Ukraina tegi läbimurde Venemaa Belgorodi oblastis;

- Ukraina droon tabas Krasnodari krais raudteed;

- ISW: Briti luure andmetel aeglustub Vene väe edasitung pidevalt;

- Zelenski käskis rünnakute ägenedes tõhustada koostööd partneritega;

- Trump lubas korrata Putinile üleskutset sõjategevus lõpetada;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1350 sõdurit.

Ukraina tegi läbimurde Venemaa Belgorodi oblastis

Ukraina üksused saavutasid pühapäeval edu Venemaa Belgorodi oblastis, kus sundisid Vene üksused taganema ja viisid rindejoone 600 meetrit edasi.

"Belgorodi oblastis asuvate Ukraina rünnakuüksuste survel jätsid venelased oma positsioonid maha ja taganesid, jättes maha kuni 600 meetrit maad," kirjeldas väljaanne Dialog.ua.  Sama väljaanne viitas Vene Z-sõjablogijale Romanovile, kelle sõnul põgenesid Vene armee 34. brigaadi üksused paanikas, hülgasid oma positsioonid ja taganesid 600 meetri sügavusele. Vabanenud territooriumi hõivasid kiiresti Ukraina ründeüksused.

Romanovi sõnul korraldasid Ukraina väed pühapäeva, 6. aprilli hommikul reidi Venemaa positsioonidele Belgorodi oblastis Krasnojaružski rajooni Popovka külast edelas. Samas märgib blogija, et Vene üksused ei suutnud rünnakule vastu seista ja taandusid, loovutades Ukraina poolele märkimisväärse ala.

Meanwhile, Russian Telegram channels are whining about Ukrainian forces advancing in Russia's Belgorod region. pic.twitter.com/wPX6FajdHY

— WarTranslated (@wartranslated) April 6, 2025

"Me loovutasime vaenlasele positsioonid 600 meetri sügavuses," kirjutas Vene sõjablogija. Romanov lisas, et Vene pool alustas rünnakut kaotatud positsioonide tagasivõtmiseks Vaikse ookeani laevastiku 155. merejalaväebrigaadi üksustega, kuid taganemise fakti fikseeris ja tunnistas Vene allikas ise.

Infot kinnitas ka Ukraina pool, kui piirkonnas tegutseva Harkivi 225. eraldiseisva ründepolgu teates naeruvääristatakse Kremli hiljutisi avaldusi justkui oleks Ukraina sõjavägi seal blokeeritud ja ümber piiratud: "Klounid, te ei saanud isegi oma ohvitsere ära tuua! Nad tahavad elada - nad aitavad meelsasti. Praegu hakivad droonipiloodid [Vene] logistikat ja siis läheb veelgi huvitavamaks," öeldakse polgu pressiteates.

USA leht: Zaporižžja tuumajaamast kujuneb rahukõneluste komistuskivi

Euroopa suurimast, Zaporižžja tuumaelektrijaamast saab tõenäoliselt üks peamisi komistuskive rahuläbirääkimistel, sest Ukraina ei saa endale lubada, et see jääb Venemaa kätte ja venelased on juba kuulutanud okupeeritud rajatise oma seaduslikuks saagiks, kirjutas esmaspäeval ajaleht Washington Post.

Väljaanne märgib, et Zaporižžja tuumajaam tootis 20 protsenti kogu Ukraina elektrienergiast, millest piisas mitte ainult oma vajaduste rahuldamiseks, vaid võimaldas ka eksporti Euroopasse.

ISW: Briti luure andmetel aeglustub Vene väe edasitung pidevalt

Vene väe edenemise kiirus Ukrainas on alates 2024. aasta novembrist pidevalt langenud, teatas Ameerika sõjauuringute instituut (ISW) 6. aprilli analüüsis.

ISW vahendas ka Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi 5. aprillil avaldatud andmeid, mille kohaselt on Vene väe edasiliikumise kiirus Ukrainas alates 2024. aasta novembrist iga kuuga vähenenud.

Kui 2024. aasta novembris vallutas Vene vägi ligikaudu 730 ruutkilomeetrit, siis detsembris 393 ruutkilomeetrit, 2025. aasta jaanuaris 326 ruutkilomeetrit, veebruaris 195 ruutkilomeetrit ja märtsis 143 ruutkilomeetrit.

ISW tulemused on pisut teistsugused: Vene vägi hõivas 2024. aasta novembris Ukrainas ligikaudu 627 ruutkilomeetrit, detsembris 569 ruutkilomeetrit, 2025. aasta jaanuaris 427 ruutkilomeetrit, veebruaris 354 ruutkilomeetrit ja märtsis 203 ruutkilomeetrit.

Kuid edenemise tempo aeglustumise osas langevad ISW uurijate ja Briti kaitseministeeriumi analüütikute seisukohad kokku. Samuti langevad nende järeldused kokku selles, et üheks põhjuseks on Ukraina relvajõudude edukas vastutegevus idasuunal.

"Viimastel nädalatel on Ukraina väed korraldanud lokaliseeritud vasturünnakuid Pokrovski ja Toretski suunal, taastades neis piirkondades kaotatud positsioone ja aeglustades Venemaa edasitungi Ukrainas," märgib ISW.

Ukraina droon tabas Krasnodari krais raudteed

Venemaal Krasnodari krais sai kahjustada raudtee, kui sellele kukkus Ukraina droon, mille Vene võimude väitel õhutõrje oli maha võtnud.

"Timaševski rajooni võimude andmetel kukkus üks õhutõrjega alla võetud Ukraina droonidest Kubanetsi ja Tantsjura-Kromarenko külade vahelisele raudtee lõigule. Rööbastee ja kontaktvõrk said kahjustada," teatas territooriumi operatiivstaap.

Inimesed drooni kukkumise tagajärjel viga ei saanud ja tulekahju ei tekkinud.

Sündmuskohal asus tööle Venemaa raudtee remondi- ja restaureerimisrong Timaševskist, parandustöödes osaleb 27 inimest ja seitse erinevat masinat.

Võimude teatel kasutavad rongid remondi ajal möödasõiduteid ning seetõttu liiklushäireid ei tekkinud.

Lõuna paiku teatasid võimud, et üks raudtee rööpapaar parandati ära, aga tööd jätkuvad kogu lõigu remontimiseks.

Zelenski käskis rünnakute ägenedes tõhustada koostööd partneritega

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tegi pühapäeval kaitseminister Rustem Umerovile ja välisminister välisminister Andri Sõbiha ülesandeks tihendada koostööd rahvusvaheliste partneritega ning valmistada ette uus Ramsteini formaadis kohtumine, mis keskendub õhutõrjesüsteemide tugevdamisele.

Zelenski märkis oma igaõhtuses pöördumises, et kohtus kaitseministriga ja sai sõjaväelt värsket informatsiooni.

Presidendi sõnul kasutasid Vene üksused ainuüksi laupäeva õhtul Ukraina vastu üle saja ründedrooni ja 23 erinevat tüüpi raketti, mille seas ballistilised raketid.

"Ja igal õhtul ja iga päev see oht eludele Ukrainas jätkub. Peame tugevdama oma õhutõrjet – see on objektiivne reaalsus – ja kõik kokkulepped, mis partneritega on saavutatud, kuid mida pole veel ellu viidud, tuleb täielikult aktiveerida," rõhutas Zelenski.

President toonitas ühtlasi, et praegu partnerriikides laos seisvaid Patrioti süsteemid tuleb elude aktiivseks kaitsmiseks kasutusele võtta.

Samuti kutsus Zelenski üles kiiremale õhutõrjesüsteemide ja rakettide tootmisele nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides.

Trump lubas korrata Putinile üleskutset sõjategevus lõpetada

USA president Donald Trump kordas pühapäeval üleskutset sõlmida Venemaa-Ukraina sõjas relvarahu, kutsudes Vene presidenti Vladimir Putinit üles vägivalda lõpetama.

"Me räägime Venemaaga. Tahaksime, et nad lõpetaksid," ütles Trump ajakirjanikele presidendilennuki pardal. "Mulle ei meeldi pommitamine. Pommitamine kestab ja kestab ning igal nädalal tapetakse tuhandeid noori inimesi."

Trump kordas ka oma varasemalt juba esitatud seisukohta, et see sõda poleks pidanud üldse algamagi ning kui tema oleks olnud president, poleks see ka alanud.

Tema kommentaarid tulid pärast seda, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski kordas pärast Venemaa ohvriterohkeid õhurünnakuid Ukraina vastu oma üleskutset USA-le tegutseda relvarahu saavutamiseks otsustavamalt.

Ukraina on juba nõustunud USA väljapakutud täieliku 30-päevase relvarahuga, öeldes 11. märtsil, et Kiiev on valmis sellise sammu astuma, kui ka Venemaa tingimustega nõustub. Seni on Venemaa keeldunud.

"Putin ei taha sõda lõpetada, ta otsib võimalusi, kuidas säilitada võimalus see iga hetk veelgi suurema jõuga sütitada," ütles Zelenski pühapäeva õhtul tehtud telepöördumises.

"Just sellepärast peab jätkuma surve Venemaale: meie kaitsevõime tugevdamine, sanktsioonide säilitamine ja selle tagamine, et diplomaatia – igasugune vestlus Moskvaga – ei jätaks neile võimalust tappa," rääkis Zelenski

Ukraina president lisas, et ootab USA-lt vastust, aga seni pole seda tulnud ning samuti ootab Kiiev ka vastust ka Euroopa riikidelt ja kõigilt maailmas, kes tõesti tahavad rahu.

Zelenski pöördumine järgnes Venemaa viimastele suurtele õhurünnakutele Ukraina vastu eelmisel nädalal, kui ööl vastu reedet hukkus Krõvõi Rihhis 20 ja sai viga 75 inimest ning ööl vastu pühapäeva saatis Venemaa Ukraina pihta 23 raketti ja 109 drooni, rünnates Kiievi, Sumõ, Harkivi, Hmelnõtski, Tšerkassõ ja Mõkolaivi oblastit. Kiievi võimud kinnitasid, et ööl vastu pühapäeva toimunud õhurünnakus hukkus üks inimene ja kolm sai vigastada.

Ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron ühines pühapäeval relvarahu üleskutsega. "Kuigi Ukraina võttis peaaegu kuu aega tagasi vastu president Trumpi ettepaneku sõlmida täielik ja tingimusteta relvarahu 30 päevaks, samal ajal kui me töötame koos kõigi oma partneritega rahu kindlustamise viiside kallal, jätkab Venemaa sõda uue intensiivsusega, eirates täiesti tsiviilelanike turvalisust," ütles Macron sotsiaalmeediakanalis X tehtud postituses.

"Need Venemaa löögid peavad lõppema. Vaherahu tuleb sõlmida nii kiiresti kui võimalik. Ja sellele peab järgnema tugev vastus, kui Venemaa jätkab blokeerimist ja rahu tagasilükkamist," lisas Macron.

Kremli läbirääkija Kirill Dmitrijev teatas pühapäeval, et uued kontaktid Venemaa ja USA vahel võivad toimuda juba järgmisel nädalal.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1350 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 925 020 (võrdlus eelmise päevaga +1350);

- tankid 10 567 (+13);

- jalaväe lahingumasinad 21 997 (+25);

- suurtükisüsteemid 25 817 (+31);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1356 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1124 (+0);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 31 874 (+28);

- tiibraketid 3145 (+15);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 43 120 (+70);

- eritehnika 3790 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.