Oluline Vene-Ukraina sõjas esmaspäeval, 3. augustil kell 20.10:

- Ukraina tabas Venemaal järjekordset Wildberriese ladu;

- Ukraina ründas drooniarendusega tegelevat ülikooli Belgorodis;

- Whitaker: Ukrainaga ei sõlmita rakettide ühistootmise lepet enne talve;

- Venemaa ründas Mõkolajivi oblastis asuvat sadamat;

- Dnipropetrovski oblastis hukkus Vene rünnakutes neli inimest;

- Ukraina kirjastus: Vene rünnakus laole hävis kaheksa miljonit raamatut;

- Zelenski määras Umerovi uueks välisluure juhiks;

- Kuberner: Ukraina rünnakus Vene kuurortkülale hukkus kuus inimest;

- Ukraina tabas okupeeritud aladel veel 13 energiarajatist;

- ISW: Venemaa ei saavuta rindejoonel enam läbimurdeid;

- Uuring on tuvastanud üle 236 000 Ukrainas hukkunud Vene sõduri;

- The Guardian: Ukrainas on sõda liikunud maalt taevasse ja muutunud droonisõjaks;

- Venemaa teatas 245 Ukraina drooni allatulistamisest pühapäeval;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1390 sõdurit.

Ukraina tabas Venemaal järjekordset Wildberriese ladu

Ukraina relvajõud tabasid esmaspäeva hommikul Venemaa Vladimiri oblastis asuvat Wildberriesi logistikakeskust.

Kohalike elanike sotsiaalmeedias avaldatud fotodel ja videotel on näha, kuidas ladu tabab droon ning selle kohale on tõusnud paks must suits.

Wildberriesi pressiteenistus kinnitas Telegramis, et keskuses puhkes tulekahju, ning teatas esialgu, et kannatanuid ei ole. Hiljem ütles Vladimiri oblasti kuberner Aleksandr Avdejev, et rünnakus sai vigastada üks inimene.

Teateid vahendanud Ukraina väljaanne The Kyiv Independent tunnistas, et ei saa neid sõltumatult kinnitada ning Ukraina sõjavägi ei olnud rünnakut kommenteerinud.

Kahju tegelik ulatus ei olnud esialgu teada.

Ühismeediakeskkonnas X tegutsev vaatleja Jay in Kyiv märkis oma postituses, et Hrjastovo asulas paikneva Wildberriese logistikakeskuse pindala on umbes 170 000 ruutmeetrit. "Järjekordne miljarditesse ulatuv kahju," lisas ta.

Samas keskkonnas sõjauudiseid vahendav Igor Sushko kirjutas, et tabamuse kahjud võivad ulatuda Wildberriese jaoks 1,5 miljardi dollarini, kuna seal võis olla hoiul kuni 120 miljonit toodet.

Russia: $1.5+ billion loss of the sprawling 175,000 m² Wildberries e-commerce logistics hub & inventory in Vladimir.
1.88 million ft²
Recently expanded with storage capacity for 120 million items.

Wildberries will go bankrupt.
$10+ billion debt payoff due this year to VTB. https://t.co/xqO9ssGfZt pic.twitter.com/GDQrv9TsXE

— Igor Sushko (@igorsushko) August 3, 2026

"Väidetavalt võib Wildberries pankrotti minna. Ettevõttel tuleb tänavu tasuda enam kui 10 miljardi dollari suurune võlg pangale VTB," märkis Sushko.

Ühismeediakonto NOELREPORTS kirjutas, et Wildberriese 24 olulisest laokompleksi kogupindalast on 53,8 protsenti täielikult maha põlenud, 25,7 protsenti saanud tabamuse ning vaid 20,5 protsenti jäänud seni kahjustamata.

Another Wildberries distribution center is ablaze after a Ukrainian FP-1 drone strike, this time in Khryastovo, Vladimir region. The 171,900 m² complex is one of the company's largest logistics hubs. Footage from the scene shows a large fire spreading across the facility.… pic.twitter.com/TxcGaMj1QY

— NOELREPORTS (@NOELreports) August 3, 2026

Viimastel nädalatel on Ukraina järjest intensiivistanud rünnakuid Venemaa taristu vastu ning Venemaa suurim e-kaubandusettevõte Wildberries, mida sageli võrreldakse Ameerika Ühendriikide suurettevõttega Amazon, on sattunud korduvalt Ukraina droonirünnakute sihtmärgiks.

Päev varem, 2. augustil, tabas Ukraina väidetavalt ka Wildberriese ladu Samaara oblastis.

Wildberries müüb oma veebiplatvormil ka mitmesugust sõjalist varustust, sealhulgas droonide komponente ja kuuliveste. Ettevõtte pangandusüksusele kehtestas Euroopa Liit juulis sanktsioonid seoses selle panusega Venemaa riigieelarve rahastamisse.

Rünnakud Wildberriese objektidele on osa suuremast Ukraina droonirünnakust Venemaa sihtmärkide vastu. Sellised rünnakud on viimase aasta jooksul muutunud peaaegu igapäevaseks.

Wildberries ja selle asutaja Tatjana Kim, keda peetakse Venemaa rikkaimaks naiseks, on sattunud rahvusvaheliste sanktsioonide ja kaubanduspiirangute alla Venemaa täiemahulise sõja tõttu Ukraina vastu. Kui Poola kehtestas ettevõttele 2022. aastal sanktsioonid, põhjendas ta seda muu hulgas sellega, et Wildberries on Venemaa suurim maksumaksja.

31. juulil peetud pöördumises rääkis Kim ettevõtte rakendatud turvameetmetest ning selgitas, miks Wildberries ei ole tema hinnangul seaduse järgi kohustatud hüvitama klientidele rünnakute tõttu tekkinud kahju.

"Ukraina rünnakud ladudele kujutavad endast force majeure'i ehk vääramatut jõudu," ütles Kim. "See, kas selline klausel on kasutustingimustes kirjas või mitte, ei oma tähtsust – seaduse järgi sellist kahju hüvitada ei tule."

Whitaker: Ukrainaga ei sõlmita rakettide ühistootmise lepet enne talve

USA ja Ukraina ei sõlmi püüdurrakettide ühise tootmise lepet enne talve, ütles esmaspäeval Ühendriikide alaline esindaja NATO juures Matthew Whitaker.

"Pikaajalist tootmislepingut selleks talveks ei sõlmita," ütles Whitaker Fox Newsile.

Ta märkis, et töö lepingu kallal jätkub, kuid praegu peavad pooled leidma alternatiivseid viise Kiievi varustamiseks raketitõrjesüsteemidega.

"Kõige olulisem on praegu see, et Ukraina saaks talve üleelamiseks vajalikud õhutõrjesüsteemid võimalikult kiiresti kätte," selgitas Whitaker.

Samal ajal märkis Whitaker, et kõige moodsamate õhutõrjerakettide, Patriot PAC-3 tehnoloogia ekspordile kehtivad ranged piirangud.

"Me ei luba kellelgi ja kusagil neid toota, välja arvatud Ameerika tootjatel Ühendriikides," teatas Whitaker.

Varem teatas USA president Donald Trump, et USA ei ole veel teinud otsust Ukrainale Patrioti süsteemide rakettide tootmise litsentsi andmise kohta.

Trump märkis, et need on keerulised relvad ja seetõttu "peame olema ettevaatlikud, kui otsustame lubada kellelgi neid toota".

Ukraina ründas drooniarendusega tegelevat ülikooli Belgorodis

Ukraina korraldas ööl vastu esmaspäeva õhurünnaku Venemaal Belgorodis asuvale tehnikaülikoolile, kus tegeletakse drooniarenduse ja droonide kasutamise väljaõppega. Rünnak võib anda tunnistust piiri hägustumisest Ukraina sihtmärkide valikul, kus seni on rünnatud otseselt sõjalisi sihtmärke või strateegilisi taristuobjekte.

Väidetavalt tabas Ukraina Belgorodi Riikliku Tehnoloogiaülikooli hoonet. Kohalike elanike kommentaaride kohaselt kasutati seda rajatist droonide kokkupanekuks ja katsetamiseks, kirjutas sõjasündmusi kajastav ühismeediakonto Exilenova+.

In Belgorod, a building at BSTU (Belgorod State Technological University) was reportedly struck. According to comments from local residents, the facility was used for the assembly and testing of drones. pic.twitter.com/IGLslvJAhm

— Exilenova+ (@Exilenova_plus) August 3, 2026

Militaarkommentaator Igor Sushko tõi oma postituses esile õhurünnaku video taustal oleva kommentaari, milles rääkinud naine tunnistas, et pihta saanud ülikoolis ehitatakse droone ja õpetatakse neid kasutama.

Õhurünnaku järel puhkes ülikoolikompleksis tulekahju, vahendas ühismeediakontot @alternative_war kasutav kommentaator big ben Belgorodi kohalikku väljaannet Pepel Belgorod.

Ülikool oli varem teatanud projektidest, mis hõlmasid Venemaal toodetud Milandri mikroprotsessoril põhinevaid mehitamata õhusõidukite juhtimissüsteeme, märkis big ben. Ametlikult esitleti neid süsteeme tsiviilkasutuseks mõeldud tehnoloogiatena, näiteks elektriliinide kontrolliks, torujuhtmete seireks ja aeromõõdistamiseks.

Belgorod: University Linked to UAV Development Reportedly on Fire After Overnight Attack

According to local outlet Pepel Belgorod, a large fire broke out at Belgorod State Technological University (BSTU named after V.G. Shukhov) following the overnight Ukrainian drone attack… pic.twitter.com/3eBNRqijPB

— big ben (@alternative_war) August 3, 2026

Käesoleva aasta suvel käivitas ülikool ka õppeprogrammid, mis tutvustasid tudengitele droonitehnoloogiat ja mehitamata õhusõidukite süsteemide projekteerimist, rõhutades ülikooli kasvavat rolli Venemaa droonivaldkonnas.

Varahommikuks ei olnud Venemaa võimud ülikooli võimalikke kahjustusi ametlikult kommenteerinud. Öö jooksul andsid piirkondlikud võimud korduvalt drooniohu hoiatusi, kuid väidetava tulekahju kohta ei olnud avaldatud ametlikku hinnangut.

Kui teated rünnakust leiavad kinnitust, näitab juhtum üha hägustuvat piiri tsiviilakadeemiliste asutuste ja kahese kasutusega tehnoloogiate arendamise vahel Venemaal. Ülikoolid, mis tegelevad droonide uurimise, insenerihariduse ja prototüüpide arendamisega, võivad anda olulise panuse riigi mehitamata süsteemide arendamisse isegi siis, kui nende projektid on ametlikult määratletud tsiviilotstarbelistena, kommenteeris big ben.

Venemaa ründas Mõkolajivi oblastis asuvat sadamat

Venemaa ründas esmaspäeval Mõkolajivi oblastis asuvat sadamat ründedroonidega.

Mõkolajivi oblasti sõjaväelise administratsiooni juhi kohusetäitja Heorhi Rešetilov teatas Telegramis, et Venemaa ründas sadamat päeva jooksul kaks korda ning rünnakus said kahjustusi kaks tsiviillaeva.

"Täna pärastlõunal ründas vaenlane kaks korda Mõkolajivi oblastis asuva sadama infrastruktuuri Shahed-tüüpi droonidega," ütles ta.

Rešetilovi sõnul esialgsetel andmetel inimohvreid rünnakud kaasa ei toonud.

Dnipropetrovski oblastis hukkus Vene rünnakutes neli inimest

Vene väed ründasid Ukraina Dnipropetrovski oblasti nelja piirkonda rohkem kui 60 korda droonide, liugpommide ja suurtükimürskudega, tappes neli ja haavates 15 inimest, teatas oblasti sõjalise administratsiooni juht Oleksandr Hanža esmaspäeval.

Dnipro linnas ründas Vene vägi toiduladusid, mis süttisid põlema, edastas Hanža.

Ukraina kirjastus: Vene rünnakus laole hävis kaheksa miljonit raamatut

Nädalavahetusel toimunud Vene rünnakus Kirde-Ukrainas asuvale laole hävis kaheksa miljonit raamatut, teatas kirjastus Ranok esmaspäeval, nimetades seda rünnakuks Ukraina kultuuri vastu.

See ei ole esimene kord, kui Venemaa on rünnanud suurt kirjastuskeskust, mistõttu Kiiev süüdistab Moskvat nende sihipärases ründamises.

"See on suurim kaotus Ukraina raamatutaristule alates 2022. aastal alanud täiemahulisest sõjast," teatas kirjastus Ranok.

AFP reporter nägi laupäeval, kuidas tuletõrjujad võitlesid Harkivis asuvas laos leekidega tunde pärast seda, kui Venemaa oli korraldanud drooni- ja raketirünnaku.

"Tulekahjus on hävinud üle kaheksa miljoni raamatu, nende seas ka laste õpikud," teatas Ranok sotsiaalmeedias.

"Tulekahju möllab endiselt. Vaenlane üritab hävitada meie haridust ja kultuuri," lisati avalduses.

Kirjastuse direktor Viktor Kruglov nimetas seda rünnakuks Ukraina hariduse ja kultuuri vastu.

Eelmisel kuul Kiievi lähedal asuvale laole korraldatud rünnakus põles tuhaks 800 000 raamatut.

Kogu sissetungi vältel on Venemaa sageli rünnanud Ukraina muuseume, galeriisid, filmistuudioid, kirikuid ja teisi kultuuriliselt olulisi paiku.

Zelenski määras Umerovi uueks välisluure juhiks

Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu praeguse sekretäri ja endise kaitseministri Rustem Umerovi Ukraina välisluureteenistuse (SVR) uueks juhiks. Endine siseminister Ihor Klõmenko asub juhtima julgeolekunõukogu.

Umerov, kes on ka USA vahendusel peetavate rahukõneluste Ukraina-poolne juht, hakkab muu hulgas koordineerima ka droonilepete (i.k. Drone Deals) sõlmimist teiste riikidega ning tegelema diplomaatia- ja kaitseküsimustega, ütles Ukraina välisesinduste juhtide nõupidamisel esinenud Zelenski.

"Et tal oleks rohkem võimalusi tegeleda just selliste küsimustega – samaaegselt diplomaatia, kaitse, läbirääkimistega Ameerika Ühendriikidega ja teiste partneritega ning samuti sõja lõpetamise üle peetavate läbirääkimistega –, nimetatakse Umerov Ukraina välisluureteenistuse juhiks. Palun teil toetada tema tegevust igas riigis, mis juba osaleb Drone Dealsi formaadis. See on väga oluline," ütles Zelenski.

Umerov on krimmitatari päritolu Ukraina ettevõtja, poliitik ja riigiametnik, kes on alates 18. juulist 2025 töötanud Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretärina. Enne seda, alates 6. septembrist 2023 oli ta Ukraina kaitseminister ning eelnevalt 2022. aasta sügisest Ukraina Riigivarade fondi juht. 

Kuberner: Ukraina rünnakus Vene kuurortkülale hukkus kuus inimest

Ukraina droonirünnakus Venemaa Musta mere rannikul asuvale kuurortkülale hukkus kuus inimest, nende seas kolm last, ja sai kannatada vähemalt 40, teatas esmaspäeval Krasnodari krai kuberner Venjamin Kondratjev.

"Arhipo-Ossipovka külas surma saanud inimeste arv on tõusnud kuuele, kolm neist on lapsed," teatas ta sotsiaalmeedias.

Kondratjev teatas varem, et Ukraina droonirünnakus sai surma kolm ja kannatada 13 inimest.

Ukraina tabas okupeeritud aladel veel 13 energiarajatist

Ukraina relvajõudude drooniväed andsid Krimmile keskendunud operatsiooni raames löögi veel 13 elektrialajaamale Venemaa poolt okupeeritud Ukraina Donetski, Hersoni ja Zaporižžja oblastites.

Uudisteagentuuri Ukrinformi andmetel

"Operatsioon "Krimmi väljalülitamine" pühib üle lõuna. Mehitamata süsteemide väed tabasid 72 tunni jooksul edukalt veel 13 energiasõlme. Zuivska soojuselektrijaamas, Mariupolis, Henitšeskis, Berdjanskis ja teistes kohtades on elektrikatkestused," teatas mehitamata süsteemide vägede ülem Robert Brovdi esmaspäeval.

Uudisteagentuuri Ukrinform andmetel tabati muu hulgas Donetski oblastis Zuivska soojuselektrijaama energiataristut Zuhresis. Mariupolis said tabamuse alajaamad Mõrna, Azovska-220, Misto-6, Misto-11 ja Misto-2.  Hersoni oblastis said pihta Novooleksiivka ja Henitšeski alajaam. Zaporižžja oblastis rünnati Topolõne, Makortõ, Volodarska ja Mõkilske alajaamu, samuti elektrialajaama Berdjanskis.

Brovdi sõnul on operatsiooni käigus alates 1. juulist kuni 2. augustini antud löök kokku 177 energiaga seotud sihtmärgile ajutiselt okupeeritud aladel.

Ukrinformi andmetel andsid Ukraina drooniväed löögi ühtlasi Vene õhutõrje raketisüsteemile Tor-M2 ja seitsmele radarjaamale Venemaal asuvas Krasnodari krais.

ISW: Venemaa ei saavuta rindejoonel enam läbimurdeid

Vene väed jätkavad mõnes rindelõigus küll pealetungioperatsioone, kuid pole suutnud enamikul suundadel saavutada kinnitatud edusamme, seisis USA mõttekoja Sõjauuringute Instituut (ISW) pühapäevaõhtuses raportis.

ISW analüütikud märkisid, et Kreml on juba mitu aastat optimeerinud Venemaa sõjaväge manööversõja asemel positsioonisõjaks, kuid Ukraina kohandumine ja vastumeetmed aeglustavad Venemaa edasitungi 2026. aastal võrreldes varasemate aastatega oluliselt.

Vene väed on viinud 2026. aasta juulis teatud eraldatud rindealadel läbi mõned mehhaniseeritud rünnakud, kuid need ei toonud kaasa märkimisväärset edu.

"Praegu puuduvad märgid selle kohta, et Vene väed suudaksid oma edasitungi järsult kiirendada või lahinguväljal manööversõja taastada," seisis raportis.

ISW ei kinnitanud Venemaa sõjablogijate väiteid, mille kohaselt oleksid Vene väed vallutanud mitmeid asulaid nagu Torske või teisi alasid Kostjantõnivka linna lähedal. Ukraina väed korraldasid Dobropillja, Ševtšenko ja Mõrne lähedal ka vasturünnakuid, mis hoidsid vaenlast tagasi.

Analüütikud tõstsid eraldi esile Ukraina edukaid lööke Vene vägede tagala pihta.

Vene väed jätkasid rünnakuid ka Harkivi oblasti põhjaosas ja Velõkõi Burluki suunal. Nende strateegiline eesmärk püsib muutumatuna ehk suruda Ukraina väed riigipiirist eemale, luua puhvertsoon Belgorodi oblasti piirile ja tungida Harkivile nii lähedale kui võimalik.

ISW analüütikute andmetel ei ole Vene väed aga saavutanud mingit kinnitatud edu.

Uudisteagentuur Unian kirjutas päev varem, et juulis okupeeris Venemaa rohkem territooriumi, kui Ukraina suutis tagasi vallutada, kuid analüütikute hinnangul ei suuda venelased 2026. aasta lõpuks ikkagi kogu Donetski oblastit vallutada nagu Vene režiimi juht Vladimir Putin on sihiks seadnud.

Ukraina avalike allikate monitooringuprojekt DeepState hindas samal ajal, et olukord on jätkuvalt kõige raskem Rodõnske ja Kostjantõnivka lähedal, Ukraina riigipiiri ääres ning Slovjanski ja Kramatorski suunal. Analüütikute sõnul saavutab vaenlane nendes piirkondades väiksemaid edusamme.

ISW analüütikud rõhutasid ka, et venelased ei saavuta 2026. aasta lõpuks ühte oma peamist eesmärki ehk kogu Donetski oblasti vallutamist. Samuti märkisid asjatundjad, et see on vähetõenäoline ka 2027. aastal.

Juulis vähendasid Ukraina väed okupeeritud territooriumi pindala 52 ruutkilomeetri võrra. Mais oli see näitaja 25 ruutkilomeetrit ja juunis 27 ruutkilomeetrit. Samas laekub vastav informatsioon viivitustega.

"Seega võis vaenlase netovõit juulis olla 88 ruutkilomeetrit. Kaitseväe edusammud olid juulis küll varasematest oluliselt väiksemad, kuid siiski olemas," rõhutasid analüütikud. DeepState selgitas, et see viivitus on tingitud operatiivjulgeolekust. Kaitseväe edusammudest teatatakse nende edukaks lõpuleviimiseks vajaliku viivitusega.

Uuring on tuvastanud üle 236 000 Ukrainas hukkunud Vene sõduri

Venemaa sõltumatu meediaväljaanne Mediazona koostöös Briti rahvusringhäälingu BBC venekeelse teenistusega on kinnitanud Ukrainas hukkunud 236 066 Vene sõjaväelase isiku, vahendas esmaspäeva varahommikul ajaleht The Kyiv Independent.

Alates meediaväljaannete viimasest andmete uuendusest juuli keskel on hukkunute nimekirja lisatud 2867 Vene sõduri nimed.

Ajakirjanikud märkisid, et tegelikud arvud on tõenäoliselt oluliselt suuremad, kuna nende kontrollitud teave pärineb avalikest allikatest, mille seas järelehüüded, sugulaste postitused, piirkondliku meedia aruanded ja kohalike ametivõimude avaldused.

Kinnitatud hukkunute arv hõlmab meediaväljaannete andmetel nüüd üle 86 600 vabatahtliku, 26 200 värvatud vangi ja 19 600 mobiliseeritud sõduri. Samuti on kinnitust leidnud kokku 7465 ohvitseri hukkumine.

Väljaannete teatel on surmaaeg teada 218 400 juhul, mis moodustab ligi 93 protsenti kinnitatud hukkunutest.

The Kyiv Independent ei saanud neid andmeid sõltumatult kinnitada.

Guardian: Ukrainas on sõda liikunud maalt taevasse ja muutunud droonisõjaks

Neli ja pool aastat pärast seda, kui Venemaa režiimi juht Vladimir Putin saatis oma väed Kiievit vallutama, alustades täiemahulist agressioonisõda Ukraina vastu, on lahingutegevus liikunud maa pealt taevasse ja muutunud sisuliselt droonisõjaks, kirjutas Briti väljaande The Guardian väliskorrespondent ja kirjanik Luke Harding.

Ta tõdes oma artiklis, et seda sõjaajaloos enneolematut võitlust iseloomustavad tehnoloogia, innovatsioon ja kiire areng. Alates 2022. aastast on Venemaa rünnanud Ukraina linnu ja asulaid igal öösel. Ukraina pihta lastakse Iraanis välja töötatud droone, samuti ballistilisi ja hüperhelikiirusega rakette.

Autor tõdes, et pärast seda, kui USA president Donald Trump eelmisel aastal Valgesse Majja naasis, on need rünnakud veelgi intensiivistunud.

"Rakette sajab kaootiliselt, mis tapavad sihipärase terrorikampaania käigus perekondi nende korterites ja teisi tsiviilisikuid," märkis Harding.

Läänelt abi saav Ukraina on sellele vastanud omaenda sõjatööstusbaasi loomisega. Kiire kasvu järel on riigist saanud maailma liider mehitamata süsteemide valdkonnas.

The Guardiani andmetel tootis eelmisel nädalal Krimmi suunas välja lastud droonid Kiievis asuv kaitsetehnoloogiatele spetsialiseerunud idufirma. Kõnealuse ettevõtte esindajad võtavad osa ka lahingutegevusest.

Käesoleval aastal tabasid Ukraina droonid Moskvat ja Putini kodulinna Peterburi häbistades sellega Venemaa juhti ja sundides tavakodanikke, kes olid varem sõda eiranud, leppima uue reaalsusega.

"Ma arvan, et Putin kardab. Üks õigustusi, mille ta oma sõjale tõi, oli vältida, et Ukraina Moskvat pommitaks. Nüüd toimub see tema tegude otsese tagajärjena," ütles Ukraina mehitamata süsteemide üksuse üks komandöridest kutsungiga Rey.

Sõjaväelane tõi välja, et iga kord, kui üks tema droonidest tõusis kuupaistelisse taevasse ja suundus vaenlase territooriumi poole, valdas teda kättemaksu- ja õiglusetunne.

"Meie ei alustanud seda sõda. Meil ei ole valikut. Me võitleme oma iseseisvuse, oma rahva, hukkunute mälestuse ja oma tuleviku eest. See on võitlus orjade ja vabade inimeste vahel," rääkis Ukraina sõjaväelane.

Artiklis märgitakse, et Ukraina mitmed hästikorraldatud droonioperatsioonid on kaetud saladuslooriga.

"Sihtmärgi tuvastab analüütikaosakond. Lääne partnerid annavad teatud luureinfot, kuid enamik sellest pärineb avalikest allikatest. Koordinaadid teatatakse droonimeeskondadele viimasel minutil. Seni pole keegi startidega seotud isikutest vigastada ega surma saanud ja seda hoolimata Moskva katsetest stardikohti üles leida ja õhku lasta," kirjutas autor.

Alates eelmisest nädalast on  mehitamata süsteemide üksus süüdanud Venemaa Amazoni analoogi Wildberriesi ladusid ja hävitanud neist vähemalt üheksa. Ukraina andmetel müüb ettevõte tsiviilkauba kõrval ka sõjalise otstarbega tooteid.

Märgitakse, et Venemaa tohutu suurus, mis kunagi oli tema strateegiline eelis, on muutunud nõrkuseks.

Ukraina mehitamata süsteemide vägede ülem Robert Brovdi sõnul on paanikasse sattunud Kreml paigutanud Moskva kaitsmiseks rindejoonelt ümber märgatava koguse õhutõrjesüsteeme.

Krimmis on väljaande informatsiooni kohaselt nii vähe kütust, et Venemaa sõjaväeosad ei saa mõnikord tankida ja droone välja saata. Ka elektrikatkestused on sagedased.

"See operatsioon on lõputu. Tekib ahelreaktsioon. Me jätkame selle surve avaldamist. Nad hakkavad mõtlema ellujäämisele ja mitte pealetungioperatsioonidele," jagas väljaandega üks üksuse võitlejatest kutsungiga Švejk.

Samas märkis artikli autor, et kõik Ukraina droonid ei saavuta oma eesmärke. Rey sõnul lastakse neist umbes kolmandik okupeeritud territooriumi kohal alla. Sõjaväelane tunnistas, et kaotused Venemaa taevas on palju suuremad.

Sellest hoolimata tundub Ukraina strateegia avaldada Venemaa majandusele survet vilja kandvat.

"Väed ja ressursid tuleb ammendada, et neil muutuks sõja jätkamine võimatuks," selgitas Brovdi, kes tunnistas samas, et Vene väed liiguvad endiselt Donbassi piirkonnas aeglaselt edasi.

"Nende senised saavutused ei õigusta seda hinda, mida nad nende eest maksavad. Sellises tempos ja kavatsusega vallutada pool Ukrainat? Kas nad tõesti plaanivad sõdida 100 aastat?" sõnas sõjaväelane.

Venemaa teatas 245 Ukraina drooni allatulistamisest pühapäeval

Venemaa õhukaitseüksused tabasid pühapäeval hommikul kella kaheksast kuni õhtul kaheksani 245 Ukraina drooni, teatas pühapäeva õhtul Venemaa kaitseministeerium.

Ametkond täpsustas, et droonid neutraliseeriti Belgorodi, Brjanski, Kaluuga, Kurski, Kirovi, Lipetski, Orjoli, Omski, Rjazani, Samaara ja Tuula oblasti, Moskva piirkonna, Krasnodari krai, Permi krai, Krimmi, Baškiiria, Handi-Mansi autonoomse ringkonna ning Musta mere kohal.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1390 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 450 510 (+1390);

- tankid 12 232 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 25 075 (+5);

- suurtükisüsteemid 47 276 (+80);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1 996 (+8);

- õhutõrjesüsteemid 1 533 (+4);

- lennukid 439 (+0);

- kopterid 354 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 2 112 (+4);

- operatiivtaktikalised droonid 440 948 (+1657);

- tiibraketid 5 007 (+0);

- laevad/kaatrid 34 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 129 438 (+485);

- eritehnika 4 492 (+6);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.