Olulised sündmused Ukraina sõjas pühapäeval, 6. aprillil kell 22.56:

- Hukkunute arv reedeses rünnakus Krõvõi Rihile tõusis 20 inimeseni;

- Zelenski: USA pole reageerinud Venemaa keeldumisele relvarahust;

- Venemaa teatas Sumõ oblasti küla vallutamisest, Kiievi teatel on see valeinfo;

- Kiievit tabanud Vene raketirünnakus hukkus inimene;

- Mõkolajivis sai Vene õhurünnakus neli inimest vigastada;

- Ukraina: Venemaa ründas 23 raketi ja 109 drooniga;

- Ukrainas on Krõvõi Rihi rünnaku tõttu leinapäev;

- Norra toetab sel aastal Ukrainat 7,3 miljardi euro ulatuses;

- Ukraina ründab Vene vägesid AI-d kasutavate Saksa droonidega;

- Briti luure: Vene vägede edasiliikumine aeglustus esimeses kvartalis;

- Stubb: praegu ei ole aeg rääkida rahuvalvajatest Ukrainas;

- Ukraina peastaap teatas laupäeval 152 relvakokkupõrkest;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1330 sõdurit.

Hukkunute arv reedeses rünnakus Krõvõi Rihile tõusis 20 inimeseni

Reedeses Venemaa rünnakus Krõvõi Rihile hukkunute arv kerkis 20 inimeseni, kellest üheksa olid lapsed, ütles Krõvõi Rihi kaitsenõukogu esimees Oleksandr Vilkul.

"Kahjuks on Venemaa 4. aprilli terrorirünnaku hukkunute arv kerkinud 20 inimeseni," ütles Vilkul. "Haiglas suri 57 aastane mees. Arstid tegid tema päästmiseks ööpäevaringselt kõik, mis võimalik."

Rünnakus sai haavata veel 75 inimest, seda eakatest kuni kolmekuuse imikuni. Haavatutest 37 on haiglaravil.

Haiglaravil on raskes seisus kaks last, viieaastane ja kaheksa-aastane. Lisaks neile on raskes seisus haiglas veel 15 inimest.

Rünnakus sai kahjustada 34 kortermaja, kuus haridusasutust ning mitmed kauplused, ärid ja eramajad.

Zelenski: USA pole reageerinud Venemaa keeldumisele relvarahust

USA ei ole reageerinud Venemaa keeldumisele tingimusteta relvarahust, millega Ukraina on nõustunud, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski pühapäeval videopöördumises.

"Ukraina nõustus Ameerika ettepanekuga täielikust, tingimusteta relvarahust. (Vene režiimi juht Vladimir) Putin keeldub. Me ootame USA-lt reageerimist - seni pole olnud mingit reageeringut," ütles ta.

"Tänases Vene rünnakus olid raketid, mis saadeti teele Mustalt merelt. Partnerid teavad, mis laevad need olid ja millisest (Musta) mere osast teelesaatmine aset leidis," ütles ta.

"See on üks põhjustest, miks Venemaa moonutab diplomaatiat, miks Venemaa ei nõustu tingimusteta relvarahuga - nad tahavad säilitada võimaluse rünnata meie linnu, meie sadamaid merelt," lausus Zelenski.

"Putin ei taha sõda lõpetada, ta otsib, kuidas jätta endale võimalused vallandada sõda igal hetkel veel suurema jõuga," rõhutas Ukraina president.

Zelenski sõnul on just seetõttu vaja ka tulevikus kõiki võimalusi avaldamaks Venemaale survet - tugevdades Ukraina kaitsevõimet, säilitades Venemaale sanktsioonid ja rakendada sellist diplomaatiat, mis ei jäta Moskvale mingitki võimalust tappa.

Zelenski andmetel Venemaa õhurünnakute arv kasvab, mis tema sõnul tõestab, et surve Venemaale on endiselt ebapiisav.

Pealinnas Kiievis kostis öösel plahvatusi ja pühapäeva hommikul tõusis linnast suitsu. Üks inimene sai surma ja kolm inimest haavata, teatas linna sõjaväevalitsuse juht Tõmur Tkatšenko sotsiaalmeedias.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles, et Darnõtsja rajoonis avastati vaenlase rünnakus hukkunud mehe surnukeha.

Raketilöök hävitas Kiievis osaliselt riigi võõrkeelsete ringhäälinguorganisatsioonide hoone, teatas venekeelne telekanal Freedom, mille andmetel on selle uudistetoimetus on hävinenud.

Venemaa ründas öösel Ukrainat 23 tiibraketti ja ballistilise raketi ning 109 drooniga, teatasid Ukraina õhujõud.

Venemaa teatas Sumõ oblasti küla vallutamisest, Kiievi teatel on see valeinformatsioon

Vene kaitseministeerium teatas pühapäeval, et Vene väed vallutasid üle Ukraina piiri Sumõ oblastisse tungides Basivka küla. Ukraina piirivalve teatas pühapäeval uudisteagentuurile AFP, et Venemaa väide Sumõ piirialal asuva küla vallutamise kohta on valeinformatsioon.

"Põhja väegrupi üksus vabastas pealetungil Basovka küla Sumõ oblastis," ütles ministeerium, kasutades küla venekeelset nimevarianti.

Basivka küla asub Venemaa Kurski oblasti piiri lähedal.

"Vaenlane jätkab oma desinformatsioonikampaaniat rääkides Sumõ oblasti asulate hõivamisest või läbimurdest piiril," ütles Ukraina piirivalveteenistuse pressiesindaja Andri Demtšenko.

Kiievit tabanud Vene raketirünnakus hukkus inimene

Kiievit tabas ööl vastu pühapäeva Vene relvajõudude korraldatud raketirünnakud, milles sai üks inimene surma ja kolm vigastada ning hooned purustusi. Ka mujal riigis hukkus Vene raketi- ja droonirünnakutes vähemalt üks inimene.

"Venemaa tegi täna varahommikul Ukrainale mastaapse üleriigilise rünnaku, kasutades ballistilisi rakette, tiibrakette ja droone," ütles esimene asepeaminister Julia Svõrõdenko.

Kiievis kärgatasid plahvatused ja puhkesid tulekahjud. Linna sõjaväevalitsuse juhi Timur Tkatšenko sõnul sai esialgsetel andmetel üks inimene surma ja kolm vigastada. Kaks neist viidi haiglasse.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško ja Kiievi linna sõjaväeadministratsioon teatas pühapäeva varahommikul, et Venemaa ründas Ukraina pealinna ballistiliste rakettidega, tekitades purustusi linna kolmes piirkonnas. Kiievi võimude teatel kuulutati pealinnas ballistiliste rakettide rünnakuohu tõttu välja häire kaks korda öö jooksul – umbes kell kaks ja kell viis öösel.

Klõtško sõnul puhkesid mahakukkunud raketirusude tagajärjel tulekahjud linna Darnõtski, Solomenski ja Obolonski linnaosas.

Klõtško ütles, et Darnõtski linnaosas leiti tänaval õhurünnakus hukkunud mehe surnukeha, mis lebas plahvatuse epitsentri lähedal.

Mõkolajivis sai Vene õhurünnakus neli inimest vigastada

Venemaa õhurünnakus Ukraina lõunaosas paiknevas Mõkolajivi oblastis sai laupäeva hilisõhtul vigastada neli inimest ja puhkes mitu tulekahju, teatasid Ukraina ametiisikud.

Mõkolajivi kuberneri Vitali Kimi teate kohaselt viidi üks viga saanud naine haiglasse ja kaks naist ning üks mees said ambulatoorset ravi.

Ukraina riiklik hädaabiteenistuse postitas Mõkoljivist fotosid ja videoid tuletõrjujatest, kes võitlesid öösel majas leekidega.

Ukraina: Venemaa ründas 23 raketi ja 109 drooniga

Venemaa ründas öö jooksul Ukrainat 23 tiib- ja ballistilise raketi ning 109 drooniga, tekitades purustusi kuues oblastis, teatasid Ukraina õhujõud phapäeval.

Õhukaitse tulistas alla 13 raketti ja 40 drooni, 54 drooni ei tekitanud kahju.

Lõuna-Ukrainas Hersoni oblastis sai surma 59-aastane mees, kirdes Harkivi oblastis Vene piiri lähedal sai kaks inimest kannatada.

Lääne-Ukrainas Hmelnõtskõi oblastis hävitas õhutõrje raketi, kuid selle tükid kukkusid elumajja ja üks naine sai kannatada.

President Volodõmõr Zelenski kantseleiülem Andri Jermak ütles pühapäeval: "Jõu keel on ainuke keel, mida (Vene president Vladimir) Putin mõistab. Kõik meie partnerid peavad sellele keelele üle minema."

Ukrainas on Krõvõi Rihi rünnaku tõttu leinapäev

Ukraina võimud kuulutasid Krõvõi Rihi tabanud Vene raketirünnaku ohvrite mälestuseks pühapäeva üleriigiliseks leinapäevaks.

"Ukraina linnad ja külad kuulutavad 6. aprilli Krõvõi Rihi rünnaku ohvrite leinapäevaks. Kõik Ukraina piirkondlikud keskused, suured ja väikesed kogukonnad on kõrvuti Krõvõi Rihiga. Solidaarsuse märgiks ohvrite ja nende peredega kuulutatakse homme kogukondades välja leinapäev," kirjutas Ukraina kogukondade ja territooriumide arenguminister, ülesehituse asepeaminister Aleksei Kuleba laupäeval sotsiaalmeediasse tehtud postituses.

Kuleba märkis, et kõigis linnades, Kiievist Odessani, Kramatorskist Užgorodini langetatakse lipud ja peetakse vaikuseminut.

Venemaa ründas ööl vastu laupäeva Krõvõi Rihi ballistilise raketiga, tappes 18 inimest, sealhulgas üheksa last, kellest noorim oli kolmeaastane. Vigastada sai rünnakus 74 inimest.

Norra toetab sel aastal Ukrainat 7,3 miljardi euro ulatuses

Norra valitsus kiitis reedel heaks Ukrainale antava abi suurendamise 50 miljardi Norra krooni võrra, millega kogu tänavu antava abi maht tõuseb 85 miljardi kroonini (7,3 miljardi euroni).

Norra rahandusminister Jens Stoltenberg ja kaitseminister Tore O. Sandvik kinnitasid, et Ukraina toetuse suurendamist arutas ja selle kiitis heaks Norra valitsus, teatas uudistekanal NRK reedel.

Stoltenberg ütles, et lisaks varasemale 35 miljardile kroonile kinnitati toetuspakett 50 miljardi Norra krooni väärtuses. Seega on Ukrainale antava abi kogusumma 2025. aastal 85 miljardit Norra krooni (umbes 7,3 miljardit eurot).

"Me [peaaegu] kolmekordistame oma sõjalise toetuse," ütles Stoltenberg, kes oli NATO eelmine peasekretär.

Ukraina ründab Vene vägesid AI-d kasutavate Saksa droonidega

Ukraina relvajõud on saanud oma relvastusse Saksa ettevõttes Helsing loodud ründedroonid HF-1, mis on varustatud tehisintellektiga (AI) ja suudavad tabada Vene sihtmärke poolesaja kilomeetri kaugusel, teatas väljaanne Bild.

Helsing sai Saksamaa valitsuselt loa tarnida oma tooteid Ukrainasse 2024. aasta sügisel ning kokkuleppe kohaselt saab Ukraina 4000 drooni HF-1. Neist umbes 1000 on juba üle antud ukrainlastele, kes neid droone lahinguväljal aktiivselt kasutavad, vahendas Ukraina väljaanne Dialog.ua Saksa lehte.

HF-1 eripäraks on tehisintellekti (AI) kasutamine, mille abil suudab see iseseisvalt vaenlase sihtmärgi tuvastada, sihikule võtta ja seda rünnata.

Tõsi, ukrainlased seda funktsiooni veel ei kasuta, märkis Bild. Nad kasutavad mehitamata õhusõidukeid, et tabada eelnevalt kindlaks määratud sihtmärki, kasutades vaenlase elektroonilise sõjapidamise (EW) süsteemist möödahiilimiseks kaugjuhtimissüsteemi.

Saksa HF-1-del on peale tehisintellekti palju muid eeliseid. Ja mis kõige tähtsam, selle lennuulatus on umbes 100 km. Ukraina sõjaväelaste sõnul on Saksa drooni kasutamine mugav kuni 50 kilomeetri kaugusel asuvate sihtmärkide ründamiseks, mis tähendab, et see võimaldab tabada agressori tagalalogistikat.

"Meil on võimalus rünnata tehnikat seal, kus nad (Vene relvajõud – toim.) tunnevad end väga vabalt ja me valmistame neile väga ebameeldivaid üllatusi," ütlesid Ukraina relvajõudude sõdurid, keda Bildi ajakirjanik Sumõ oblastis külastas.

Märkimisväärne on see, et HF-1 on valmistatud vineerist, mitte plastist, nagu paljud droonid. See funktsioon muudab drooni vaenlase radaritele väga raskesti nähtavaks.

Helsing kavatseb praeguse 2025. aasta jooksul tarnida Ukrainale veel 6000 mehitamata õhusõidukit HX-2. Need on samuti varustatud tehisintellektiga, kuid on täielikult Saksamaal toodetud.

Briti luure: Vene vägede edasiliikumine aeglustus esimeses kvartalis

Vene okupatsioonivägede edasiliikumine Ukrainas on oluliselt aeglustunud ja territooriumite hõivamine on 2025. aasta esimeses kvartalis pidurdunud, teatas Briti kaitseministeeriumi luureteenistus sotsiaalvõrgustikus X.

Briti sõjaväeluure andmetel hõivasid Vene väed 2025. aasta märtsis umbes 143 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi. Novembris 2024 okupeeris Vene Föderatsioon üle 700 ruutkilomeetri. Sealt alates on Venemaa edasiliikumise tempo kuust kuusse vähenenud. Enim edusamme tegid Vene väed tänavu märtsis Donetski oblastis, täpsustas Briti luure. 

"Venemaa ei suutnud oma operatsioonilist positsiooni parandada. Ukraina väed viisid läbi ka taktikalisi vasturünnakuid, vallutades tagasi osa Pokrovski ümbruse territooriumist," märgiti aruandes.

Briti luureagentuuri teatel vähenes agressori maavägede rünnakute intensiivsus suurema osa märtsikuu jooksul: "Kuu lõpus hakkasid Vene Föderatsiooni rünnakud hoogustuma, kuid see ei väljendunud edasiliikumise kiiruses."

Stubb: praegu ei ole aeg rääkida rahuvalvajatest Ukrainas

Soome president Alexander Stubb on seisukohal, et praegu ei ole õige aeg arutada rahuvalveüksuste saatmist Ukrainasse.

Saksa väljaande Die Welt küsimusele Soome valmisolekust rahuvalvureid saata, vastas Stubb, et see teema on muutunud "sümboolseks aruteluks, mis on kursist kõrvale kaldunud".

Stubb rõhutas, et isegi kui Euroopa saadab Ukrainasse 20 000 kuni 60 000 sõdurit, ei mängiks see otsustavat rolli.

"Meil on palju muid võimalusi Ukraina jätkuvaks toetamiseks. Maaväed ei ole praegu meie päevakorras," ütles Stubb.

Tema hinnangul on võimalik selle arutelu juurde naasta alles siis, kui lahingud Ukraina territooriumil lõpevad.

NATO peasekretär Mark Rutte on öelnud, et allianss ei osale tõenäoliselt pärast relvarahu sõlmimist otseselt rahuvalvemissioonil Ukraina territooriumil, sest see võib tulevikus mõjutada alliansi territooriumi kaitsmist.

Ukraina presidendi kantselei teatel  on 10-12 riiki väljendanud valmisolekut ühineda nn tahte koalitsiooni raames sõjalise rahuvalvekontingendi moodustamisega Ukrainas.

President Volodõmõr Zelenski sõnul liituvad Prantsusmaa sõjaväelased esimeste seas välisriikide väekontingendiga, mis on kavas paigutada Ukrainasse relvarahu korral.

Ukraina peastaap teatas laupäeval 152 lahingkokkupõrkest

Ukraina peastaap registreeris laupäeval 152 lahingkokkupõrget Vene vägedega, vahendas Kyiv Independent staabi õhtust aruannet. 

"Kõige pingelisem on olukord Pokrovski, Lõmani, Toretski ja Kurski suunal," kirjutas staap oma ülevaates. Ainuüksi Pokrovski lähistel teatati 65 lahingkokkupõrkest.

Ukraina relvajõudude teatel korraldas Venemaa 73 õhurünnakut, heites 106 juhitavat pommi ja kasutades 844 kamikadze-drooni.

Lisaks kokkupõrgetele rindejoonel on Venemaa aktiivselt rünnanud Ukraina tsiviilobjekte.

Venemaa ründas Shahed-tüüpi droonidega Mõkolajivi linna, ütles kuberner Vitali Kim. Päev varem hukkus kohalike võimude teatel Venemaa raketirünnakus Ukraina Krõvõi Rihhi linnale 19 inimest, sealhulgas üheksa last. Seitsekümmend neli inimest sai väidetavalt vigastada.

President Volodõmõr Zelenski ütles õhtuses videopöördumises, et Venemaa peab vastutama kõige eest, mida ta on teinud.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1330 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 923 670 (võrdlus eelmise päevaga +1330);

- tankid 10 554 (+13);

- jalaväe lahingumasinad 21 972 (+20);

- suurtükisüsteemid 25 786 (+56);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1354 (+4);

- õhutõrjesüsteemid 1124 (+0);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 31 846 (+68);

- tiibraketid 3130 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 43 050 (+96);

- eritehnika 3789 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.