Olulised sündmused Ukraina sõjas teisipäeval, 8. aprillil kell 20.48:

- Trump väljendas rahulolematust hiljutiste Vene õhurünnakutega;

- Zelenski kinnitas Ukraina vägede tungimist Venemaa Belgorodi oblastisse;

- Ukraina teatel saatis Venemaa öösel välja 46 drooni ja ühe ballistilise raketi;

- Sõbiha arutas Baerbockiga reaktsiooni Venemaa rünnakule Krõvõi Rihhis;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1290 sõdurit.

Vaatleja: Venemaa valmistub suviseks pealetungiks

Ukraina rahvuskaardi reservmajor ja Vene-Ukraina sõja veteran Oleksi Hetman ütles, et Venemaa valmistub suviseks pealetungiks.

Tema sõnul toimuvad rünnakuoperatsioonid mitmes suunas.

"Tavaliselt vähemalt kaks ja eelistatavalt kolm või neli, sest viis kuni seitse hajutaks liialt jõude ja märkimisväärset tulemust ei oleks," märkis Hetman.

Tema sõnul on väga tõenäoline, et Venemaa ründab põhjast Sumõ ja Harkivi suunas ning lõunast Zaporižžja suunas. Samal ajal avaldas ta veendumust, et võitlus Pokrovski suunas ei lõpe.

Hetman leidis, et venelastel ei ole kodumaal suuri reserve, et oma väge kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt jõudude ja vahenditega tugevdada, mistõttu liigutavad nad oma üksusi mööda rindejoont.

Tema sõnul ei paiska Venemaa diktaator Vladimir Putin meeleavaldusi kartes lahingusse ajateenijaid, keda on varasemate aastatega võrreldes palju. Ta lisas, et see ei tähenda, et 160 000 ajateenijat Ukraina-vastasesse sõtta üldse ei kaasataks.

"Kõigepealt lähevad nad Vene armee kasarmutesse ja siis on mitu mõjutamisvõimalust - "piits ja präänik", see tähendab, et nad sunnitakse või neid veendakse lepingut sõlmima ja seejärel saab nad rindele saata," märkis Hetman.

Samas ei ole venelased Hetmani sõnul rindel olulisi edusamme teinud, rindejoon on enam-vähem stabiilne.

"Kui vaadata, kui kaugele okupandid 2024. aastal on meie alal edasi tunginud, siis suurim edasitung on näha Pokrovski lähistel. Pokrovskist Donetskini on 55 kilomeetrit. See tähendab, et kaotanud aastaga ligi pool miljonit sõdurit, edenes Vene vägi vähem kui 55 kilomeetrit," ütles Hetman.

Belgia teatas uuest miljardi euro suurusest abipaketist Ukrainale

Belgia peaminister Bart De Wever teatas teisipäeval koos välis- ja kaitseministriga Kiievit külastades uuest miljardi euro suurusest abipaketist Ukrainale.

Zelenski tänas Belgiat uue abipaketi eest.

Trump väljendas rahulolematust hiljutiste Vene õhurünnakutega

USA president Donald Trump ütles, et pole rahul möödunud nädalal toimunud Venemaa õhurünnakutega Ukrainale, kuid kinnitas samas, et rahuprotsess liigub edasi.

Reporter küsis Trumpilt pärast tema kohtumist Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga toimunud ühisel pressikonverentsil, kas tal on ikka plaanis kohtuda Venemaa režiimijuhi Vladimir Putiniga, kas see võib juhtuda Saudi Araabias ja miks pole Venemaale tollimakse kehtestatud.

Trump ütles vastuseks, et USA ei räägi tollimaksude kehtestamisest Venemaale, sest Ameerika Ühendriigid ei aja Moskvaga äri, sest venelased on sõjas.

Trump jätkas sõnadega, et talle ei meeldi praegu toimunud pommitamised: "Sest nad pommitavad praegu nagu hullud... Ja ma ei tea, mis seal toimub. See on halb olukord."

Samas märkis ta, et USA peab kohtumisi Venemaa ja Ukrainaga ning mõnes mõttes ollakse (rahumeelsele lahendusele. – toim.) lähedal.

"Ma ei tea, mis seal toimub. See ei ole hea olukord. Nii et me kohtume Venemaaga, me kohtume Ukrainaga. Ja me nagu jõuame sinna. Aga ma ei ole vaimustuses kogu sellest pommirünnakust, mis on toimunud umbes viimase nädala jooksul. See on kohutav. See on kohutav."

Ööl vastu 6. aprilli viis Venemaa läbi massilise kombineeritud rünnaku Ukraina territooriumile, kasutades erinevat tüüpi rakette ja ründedroone. Märkimisväärsetest kahjustustest teatati erinevates piirkondades. 4. aprillil ründasid Vene väed ballistilise raketiga Krõvõi Rihhi elamurajooni, tabades lähedal asuvat laste mänguväljakut. Rünnakus sai surma 20 inimest, sealhulgas üheksa last. Veel 75 inimest sai vigastada. Tegu oli suurima lapsohvritega rünnakuga sõja algusest saadik.

Zelenski kinnitas Ukraina vägede tungimist Venemaa Belgorodi oblastisse

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas esimest korda Ukraina vägede tungimist Venemaa Belgorodi oblastisse.

"Ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi raporteeris täna olukorrast rindel ning meie kohalolekust Kurski oblastis ja Belgorodi oblastis. Jätkame aktiivseid operatsioone piirialadel vaenlase territooriumil ja see on täiesti õiglane – sõda peab naasma sinna, kust ta tuli," ütles Zelenski oma õhtuses videopöördumises.

Tema sõnul on Ukraina vägede tegevuse peamine eesmärk Venemaa territooriumil maksimaalselt kaitsta Ukraina maad ja kogukondi Sumõ ja Harkivi oblastis venelaste rünnakute eest.

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja raporteeris Ukraina üksuste tegevusest täpselt piirijoonel, samuti nn hallis tsoonis ja otse vaenlase territooriumil, lisas Zelenski.

"Oluline on, et tänu meie sõdurite vaprusele ja vastupidavusele Kurski oblastis, tänu kogu Kurski operatsioonile, õnnestus vähendada survet ka teistes rinde piirkondades, eelkõige Donetski oblastis," ütles president.

Ta märkis ka Ukraina relvajõudude 225. ründerügemendi aktiivset tegevust Belgorodi oblastis: "Hästi tehtud, poisid!"

Ukraina vägede läbimurdmisest Belgorodi oblastisse teatasid esialgu Venemaa sõjakorrespondendid ja sõjablogijad, kuid Ukraina võimud seda ei kinnitanud. Märtsi keskel teatas Vene kaitseministeerium, et Ukraina relvajõud üritasid tungida Belgorodi oblastisse, kuid väidetavalt tõrjuti nad sealt tagasi.

Ka mitmed sõjalised eksperdid on tänaseks kinnitanud, et Ukraina üksused suudavad kontrollida nii osa Kurski kui ka Belgorodi oblastist.

Ukraina teatel saatis Venemaa öösel välja 46 drooni ja ballistilise raketi

Ukraina õhujõud teatasid teisipäeval, et öö jooksul saatis Venemaa Ukraina suunas 46 drooni ja ühe ballistilise raketi Iskander-M.

Õhurünnakutes said kahjustada piirkonnad Harkivi, Dnipropetrovski ja Donetski oblastis.

Ukraina õhukaitse tulistas alla üheksa drooni ja veel 31 drooni ei jõudnud oma sihtmärgini tõenäoliselt elektroonilise sõja vastumeetmete tõttu, öeldi teates.

Sama ei täpsustatud selles, mis sai ülejäänud kuue drooni või raketiga.

Sõbiha arutas Baerbockiga reaktsiooni Venemaa rünnakule Krõvõi Rihhis

Ukraina välisminister Andri Sõbiha pidas esmaspäeval telefonivestluse oma Saksa kolleegi Annalena Baerbockiga, et arutada rahvusvahelist reaktsiooni Venemaa 4. aprilli ohvriterohkele rünnakule Krõvõi Rihhis.

"Rääkisin Saksamaa välisministri Annalena Baerbockiga, kes avaldas kaastunnet Ukraina laste tapmise pärast venelaste poolt Krõvõi Rihhis. Me arutasime tugevaid rahvusvahelisi reaktsioone, mis oleksid kohaseks reageeringuks üheksa lapse tapmisele raketirünnakus," kirjutas Sõbiha sotsiaalmeedias.

Vestluse käigus tänas Ukraina minister Saksamaad ja isiklikult Baerbocki kogu toetuse eest.

Infot vahendanud Ukraina uudisteagentuur Ukrinform meenutas, et Vene väed andsid 4. aprilli õhtul raketilöögi Krõvõi Rihhi elurajoonile, kus sai surma 19 inimest, kelle seas üheksa last. Vigastades sai veel 74 inimest. Hiljem samal ööl ründasid nad linna droonidega, mis nõudsid veel ühe inimelu ja vigastasid veel seitset inimest.

Pühapäeval teatati, et haiglas suri vigastustesse 57-aastane raketirünnaku ohver. Ukraina kuulutas seejärel 6. aprilli leinapäevaks, et mälestada Venemaa rünnaku ohvreid Krõvõi Rihhis.

ÜRO inimõiguskomisjon mõistis pühapäeval raketirünnaku Krõvõi Rihhile hukka ja taunis Venemaa hoolimatust inimeludest.

"Venemaa ulatusliku mõjuga lõhkerelvade kasutamine tiheda asustusega piirkonnas, kus ei ole märgata mingit sõjaväe kohalolekut, demonstreerib hoolimatust tsiviileludest," ütles inimõiguste ülemvolinik Volker Türk.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1290 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 926 310 (võrdlus eelmise päevaga +1290);

- tankid 10 572 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 22 011 (+14);

- suurtükisüsteemid 25 860 (+43);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1359 (+3);

- õhutõrjesüsteemid 1126 (+2);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 31 917 (+43);

- tiibraketid 3145 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 43 227 (+107);

- eritehnika 3791 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.