Oluline Venemaa-Ukraina sõjas teisipäeval, 11. augustil kell 22.07:

- Azovi võitlejad hävitasid Vene sõjaväesõidukite kolonni;

- Ukraina süütas õhurünnakuga Wildberriese lao Voroneži oblastis;

- Ukraina süütas õhurünnakuga Orski naftatöötlemistehase;

- Venemaa õhurünnakus Ukrainale hukkus üheksa ja sai viga kümneid inimesi;

- Zelenski sõnul on Siber nüüd Ukraina kauglöökide haardeulatuses;

- Süttis Venemaa Kaug-Ida suurim naftatöötlemistehas;

- Kreml käskis regioonidel värvata sel aastal sõtta 409 000 inimest;

- Vene võimud asusid karistama sõjaväelaste haudade pildistajaid;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1190 sõdurit.

Azovi võitlejad hävitasid Vene sõjaväesõidukite kolonni

Ukraina kuulsa üksuse Azov võitlejad hävitasid 20 kilomeetri kaugusel rindejoonest Vene vägede sõjaväesõidukite kolonni.

Unian kirjutas, et Azov kasutas vaenlase sõidukite hävitamiseks FPV droone.

Azov teatas oma Facebooki kontol, et vaenlase asukoht ja kaugus ei ole nende droonioperaatoritele takistuseks.

Vene väed üritasid liikuda umbes 20 kilomeetri kaugusel rindejoonest, lootes säilitada ohutut distantsi.

"12. Azovi eribrigaadi mehitamata õhusüsteemide pataljon tõestab taaskord, et operatiivtsoon liigub veelgi sügavamale tagalasse. Okupant, põgene Ukraina pinnalt, kuni on veel, millega põgeneda," seisis avalduses.

Azov avaldas ka videoklipi Vene vägede tehnika hävitamisest. Droonisalvestusel on näha vähemalt 20 Vene sõjaväesõidukit, mille on sihikule võtnud ukrainlaste FPV droonid.

Ukraina süütas õhurünnakuga Wildberriese lao Voroneži oblastis

Voroneži oblastis süttis ööl vastu teisipäeva Ukraina korraldatud droonirünnaku tagajärjel Venemaa suurima internetikaubanduse ettevõtte Wildberries järjekordne ladu.

Voroneži oblastis Novaja Usmani külas läks pärast piirkonnas toimunud Ukraina rünnakutega kaasnenud plahvatuste seeriat põlema Wildberriese logistikakeskus, vahendas väljaanne The Kyiv Independent ühismeediakanalit Supernova Plus.

Voroneži oblasti kuberner Aleksandr Gussev oli piirkonnas eelnevalt droonirünnakute ohu tõttu välja kuulutanud õhuhäire.

Rünnakut kinnitas ka Wildberries ise, teatades töötajate evakueerimisest. "Ettevõtte logistikakeskused Voroneži oblastis evakueeriti vastavalt ohutusnõuetele," seisis sotsiaalmeediavõrgustikus Telegram avaldatud teadaandes.

Voronezh now pic.twitter.com/YTwS4VOMNA

— Exilenova+ (@Exilenova_plus) August 11, 2026

Gussevi hilisema teate kohaselt tulistati Voroneži oblasti territooriumi kohal ja piirkonna viies rajoonis alla 15 drooni. Samal ajal kinnitas ta tulekahju puhkemist kahe suurettevõtte laos.

"Ühel objektil on tulekahju lokaliseeritud 16 000 ruutmeetri suurusel alal, teisel toimub kustutamine 20 000 ruutmeetri suurusel alal. Sündmuskohal töötavad operatiivteenistused," märkis Gussev.

Tema sõnul sai rünnakus üks inimene surma ja kaks vigastada.

Kuberner lisas, et "rusud" kahjustasid samuti kolme veoautot ja üht sõiduautot. Vene võimud väidavad praktiliselt alati, et droonirünnakust põhjustatud tulekahju tekkis allatulistatud droonirusude tabamuse tõttu.

Ettevõtte avalike andmete kohaselt avati Wildberriesi logistikakompleks Voroneži lähistel 2025. aasta novembris. Selle pindala on 152 900 ruutmeetrit ning seal võib ladustada enam kui 90 miljonit kaubaartiklit. Wildberries & Russ investeeris objekti ehitusse 11 miljardit rubla (umbes 110 miljonit eurot).

Viimastel nädalatel on Ukraina süstemaatiliselt rünnanud Wildberriese ladusid Venemaal. Nii sattus 7. augustil Ukraina rünnaku alla Wildberriese logistikakeskus Jekaterinburgis, 5. augusti öösel süttis sama ettevõtte ladu Tuula oblastis.

Wildberries pakub oma veebilehel müügiks mitmesugust sõjalist varustust, sealhulgas droonide komponente ja kuuliveste.

Ettevõtte pangandusharu suhtes kehtestas Euroopa Liit juulis sanktsioonid, kuna see panustab Venemaa riigieelarvesse. Wildberries mängib olulist rolli ka Venemaa tarbijamajanduses.

Venemaa rikkaim naine ja suurima Vene veebikaubamaja Wildberries kaasasutaja Tatjana Kim seisab silmitsi oma äriajaloo tõsiseima kriisiga, kirjutas päev varem ajaleht New York Times.

Väljaanne meenutas, et alates juuli keskpaigast on Ukraina hävitanud või kahjustanud üle 20 ettevõtte suure laokompleksi, mille tagajärjel ei ole ära põlenud mitte ainult hooned, vaid ka sadade tuhandete jaemüüjate kaubad miljardite dollarite väärtuses.

See tähendab, et rünnakud ei tekita probleeme mitte ainult Wildberriesele. Venemaa suurimad riigipangad Sberbank ja VTB on teatanud oma laenuportfellide kvaliteedi halvenemisest, kuna edasimüüjatel, eelkõige Wildberriesi klientidel kasvavad makseraskused. Üha rohkem laenuvõtjaid pöördub pankade poole võlgade restruktureerimise taotlustega.

Ukraina süütas õhurünnakuga Orski naftatöötlemistehase

Ukraina sõjavägi teatas teisipäeval, et ründas öösel Venemaal Orski linnas asuvat naftatöötlemistehast. Orsk on Orenburgi oblasti suuruselt teine linn ja oluline tööstuskeskus.

Ukraina relvajõud teatas ühismeedias, et sihtmärgiks oli Orsknefteorgsintezi naftatöötlemistehas, mille toornafta töötlemise võimsus on kuus miljonit tonni aastas. "Tuvastati tulekahju. Kahjustuste ulatus on selgitamisel," teatas sõjavägi.

Orski naftatöötlemistehas toodab bensiini, diislikütust ja lennukikütust, samuti kütteõli, bituumenit ja muid naftasaadusi.

Orsk asub ligi 1500 kilomeetri kaugusel rindejoonest.

Venemaa õhurünnakus Ukrainale hukkus üheksa ja sai viga kümneid inimesi

Öösel aset leidnud Venemaa rünnakutes üle kogu Ukraina hukkus vähemalt üheksa ja sai viga kümneid inimesi, teatasid võimud teisipäeval.

Öised rünnakud tabasid Kiievit, Zaporižžjat ja Dnipropetrovski oblastit, teatasid kohalikud võimud.

Venemaa kaitseministeerium teatas, et nende üksused andsid ülitäpsete maapealsete relvadega rühmlöögi, tabades sõjatööstusettevõtteid ning transpordi- ja logistikakeskusi Kiievi ja Zaporižžja linnades.

Zaporižžjas ütles piirkonna sõjalise administratsiooni juht Ivan Fedorov, et Vene väed korraldasid massiivse rünnaku, kasutades rakette ja juhitavaid õhupomme.

"Kuus inimest hukkus ja 19 sai viga," kirjutas Fedorov Telegramis, uuendades varasemat teadet viiest hukkunust.

Idaosas asuvas Dnipropetrovski oblastis hukkus viit rajooni tabanud Vene drooni- ja suurtükirünnakutes kolm inimest ning viis sai vigastada, ütles oblasti kuberner Oleksandr Ganža Telegramis.

Kiievis kuulsid AFP ajakirjanikud vahetult pärast südaööd mitmeid plahvatusi, kui võimud olid välja andnud raketihäire.

Linnapea Vitali Klõtško teatas sotsiaalmeedias, et pealinn on ballistiliste rakettide rünnaku all.

Ukraina päästeteenistuse teatel süttis põlema ladu ja üks inimene sai viga.

Venemaa on viimastel nädalatel intensiivistanud oma rünnakuid ballistiliste rakettidega, mida on võimelised tõrjuma vaid väga üksikud õhutõrjesüsteemid, mille hulgas USA õhutõrjepatareid Patriot. Selle püüdurrakettide PAC-3 puudus on aga süvenenud alates veebruarist, kui algas USA ja Iisraeli sõda Iraani vastu.

Samal ajal on Ukraina suurendanud oma rünnakuid piirist kaugel asuvate Venemaa sihtmärkide vastu.

Süttis Venemaa Kaug-Ida suurim naftatöötlemistehas

Venemaa Kaug-Idas asuvas Amuuri-äärses Komsomolskis süttis ööl vastu teisipäeva teadmata põhjusel naftatöötlemistehas.

Põlengust teatanud Ukraina väljaanne Dialog.ua märkis, et Habarovski krai võimud öösel õhuhäiret välja ei kuulutanud.

Uudise kirjutamise ajal ei olnud Habarovski krai kuberner Dmitri Demešin olukorda veel kommenteerinud. Samuti ei olnud avaldust teinud linna võimud.

Amuuri-äärse Komsomolski naftarafineerimistehas on Venemaa Kaug-Ida suurim naftatöötlemisettevõte, mis suudab töödelda umbes kaheksa miljonit tonni toornaftat aastas.

The Rosneft-operated Komsomolsk refinery can process around 8 million tonnes of crude annually (~58.5 million barrels) and is one of the key suppliers of gasoline, diesel and jet fuel to Russia's Far East. https://t.co/oQzwClQIDm

— The Tectonic (@thetect0nic) August 11, 2026

Tehas kuulub ettevõttele Rosneft ning see on Venemaa Kaug-Ida regiooni peamine bensiini, diislikütuse ja lennukikütusega varustaja.

Ukraina peab Venemaa naftataristut legaalseks sihtmärgiks, kuna naftatöötlemistehased ja naftabaasid varustavad Ukrainas agressioonisõda pidavat Vene armeed kütuse ning määrdeainetega. Teiseks kasutab Kreml nafta ja naftatoodete ekspordist saadud raha Ukraina-vastase sõja jätkamiseks.

Zelenski sõnul on Siber nüüd Ukraina kauglöökide haardeulatuses

Ukraina jätkab kaugmaarünnakute andmist Venemaa sihtmärkide pihta, et näidata Venemaale ja selle kodanikele sõja lõpetamise vajalikkust, ütles president Volodõmõr Zelenski esmaspäeva õhtul oma tavapärases telepöördumises.

"Tänane päev tähistab veel üht meie Ukraina kaitseväe saavutust. Tabati järjekordset Venemaa naftatöötlemistööstuse objekti ja vahemaa oli märkimisväärne ehk üle 2500 kilomeetri. See paikneb Siberis asuvas Tobolskis. Nüüd on ka see piirkond meie täppislöökide haardeulatuses. See on meie Ukraina sõdurite väga oluline saavutus. Tänan kõiki nende täpsuse ja pühendumuse eest. Tuleb veelgi Ukraina täppislööke, et näidata Venemaale ja Vene rahvale, et rahu on vajalik," rääkis Zelenski.

Ukraina riigipea andmetel näitavad Venemaa siseküsitluste andmed, et sõja lõppu soovivate inimeste arv on seal kasvamas.

Zelenski rõhutas, et rahuvajadus tuleb muuta veelgi tuntavamaks.

"Et [Vene režiimi juht Vladimir] Putin ja tema valitsus, tema FSB agendid ja kõik teised agressorriigis mõistaksid ühemõtteliselt, et rahule ei ole alternatiivi," seletas riigipea.

Ukraina kaitseväe üksused andsid esmaspäeval muu hulgas õhulöögi naftakeemiakompleksile Tobolskneftehim, mis paikneb Venemaal Tjumeni oblastis asuvas Tobolskis.

Vene kaitseministeerium väitis, et Venemaa õhukaitse tulistas ööl vastu esmaspäeva alla 1134 Ukraina drooni.

"Õhukaitse vahenditega tulistati alla 11 juhitavat lennukipommi ja 1134 mehitamata lennuaparaati," seisis ministeeriumi teadaandes.

Rohkem kui neli aastat pärast Venemaa laiaulatusliku pealetungi algust Ukraina vastu on diplomaatia seiskunud ning kaks riiki on hoogustanud kaugmaalööke, mis on toonud kaasa tsiviilohvrite arvu kasvu.

Vene kaitseministeeriumi andmetel olid Ukraina õhurünnakud suunatud ligikaudu 15 Venemaa piirkonna ja annekteeritud Krimmi vastu.

Kesk-Venemaal asuvas Tatarstanis toimusid piirkondlike võimude avalduse kohaselt ulatuslikud õhulöögid suunatud tööstuslinna Nižnekamski pihta, mis asub umbes 1600 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist.

Kreml käskis regioonidel värvata 409 000 inimest

Venemaa presidendiadministratsioon ja kaitseministeerium on andnud kohalikele võimudele kvoodid, mille alusel tuleks tänavu armeesse värvata 409 000 lepingulist sõdurit, teatas väljaanne The Moscow Times (MT).

Financial Timesile viidanud Vene sõltumatu leht märkis, et Moskva surve regioonidele on viimastel kuudel tugevnenud, mida vaatlejad seostavad Vene režiimi juhi Vladimir Putini sooviga vältida uut mobilisatsioonilainet.

"Kohalikud võimud on tohutu surve all, mis sunnib neid igal aastal värbama vajaliku arvu sõdureid," ütles Saksamaa Rahvusvahelise ja Julgeolekupoliitika Instituudi teadur Janis Kluge, kes arvutas eelarveandmete põhjal välja armeesse värvatavate lepinguliste sõdurite arvu. "Nad teavad, kellel on võlad, kes on uurimise all, kes on hiljuti juhiloast ilma jäänud – ja just selliseid inimesi nad jahivad," kirjeldas ta.

Rindel kujuneb samal ajal paradoksaalne olukord. Ükskõik kui palju Venemaa uusi värvatuid lahingusse saadab – komandörid saadavad nad sageli kohe rindele, selle asemel et moodustada lahinguvõimelisi reserve –, aeglustub Venemaa vägede edasitung. Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutasid Vene väed aasta esimese kuue kuuga vaid 81 ruutkilomeetrit, märkis MT.

"Ametnikud üritavad igast meeste kategooriast võimalikult palju välja pigistada," ütles Saksamaa Connection e.V. Ida-Euroopa programmide koordinaator ja teadlike sõjaväest keeldujate liikumise jurist Artjom Klõga. Tema sõnul on iga inimrühma jaoks välja mõeldud erinevad võtted, millega neid pettuse või surve abil lepingut allkirjastama sundida.

Meetodite hulka kuuluvad meeste püüdmine otse tänavatelt, nagu politsei on teinud Penzas ja Uljanovskis, 35 vabrikutöölise kinnipidamine Rostovis ning ametnike korraldatavad vestlused sobivate kandidaatidega nende kodus või töökohal. Nende hulka kuuluvad näiteks tingimisi karistust kandvad inimesed, võlgnikud ja hiljuti ajateenistusest demobiliseeritud sõdurid.

Tulemused ei küündi aga Venemaa kindralite seatud eesmärkideni. Näiteks teatas Habarovski krai politsei, et korraldas eelmisel aastal 2500 sellist "vestlust", mille tulemusel liitus armeega vaid 32 inimest. Neist kõik peale nelja olid kahtlustatavad kuritegudes.

Uute lepinguliste sõduritega täidetakse rindel tekkinud kaotusi, kuid isegi hoolimata pakutavatest väga suurtest rahasummadest ei jätku sõtta minejaid juba pikemat aega, ütles projekti "Idite lesom" ("Minge metsa") asutaja Grigori Sverdlin.

Tema sõnul muutub Vene armeel iga aasta ja iga kuuga inimeste värbamine üha raskemaks. Putin lükkab ilmselgelt uut mobilisatsioonilainet edasi ning seetõttu peab kaitseministeerium avaldama järjest suuremat survet väga erinevatele inimestele, et nad lepinguid sõlmiksid.

Armee täiendamist raskendab ka massiline deserteerumine. Inimõigusorganisatsiooni Peace Plea andmetel on väeosast omavolilise lahkumise eest juba süüdi mõistetud vähemalt 28 000 inimest. Ukraina analüüsirühmitus Frontelligence Insight on Venemaa sisemistele dokumentidele viidates hinnanud, et tegelik arv võib olla vähemalt kaks korda suurem.

Kuna Venemaa armee kaotab kuus nüüd üle 30 000 inimese surnute ja haavatutena ning see arv kasvab, makstakse Venemaal uute sõdurite värbamise eest samuti suuri summasid. Selle tulemusel on tekkinud terve värbajate tööstusharu.

Sõjaanalüütikute hinnangul on Putini ulatuslikud territoriaalsed ambitsioonid viinud selleni, et Vene väed üritavad rünnata korraga kogu rindejoone ulatuses. Selle tulemusel saavutatakse vaid vähest edu, kuid seda tohutute kaotuste hinnaga. Financial Timesi hinnangul saadetakse uusi värvatuid otse rindele, et täita ründeoperatsioonides tekkinud tühimikke, mitte moodustada reserve.

Kuigi Ukrainas paiknevate Vene vägede arv on kasvanud, on ründeoperatsioonide ulatus vähenenud, ütles Carnegie rahvusvahelise rahu fondi vanemteadur ja sõjaekspert Michael Kofman. Tema hinnangul ei ole Vene armee suutnud muutunud olukorraga kohaneda.

Kui Venemaal ei õnnestu värbamist veelgi suurendada või uut mobilisatsiooni korraldada, hakkab Vene armee üksustes taas tekkima terav isikkoosseisu puudus, mis muudab need haavatavaks. Sellisel juhul ei jää Vene väed Kofmani sõnul mitte ainult pealetungil toppama, vaid võivad aja jooksul hakata lahinguväljal märkimisväärselt territooriumi kaotama.

Vene võimud asusid karistama sõjaväelaste haudade pildistajaid

Venemaal Jaroslavli ja Tomski oblastis on algatatud mitu riigireetmise süüasja inimeste suhtes, keda on tabatud hukkunud sõjaväelaste haudade pildistamiselt.

Väljaande Mediazona andmetel on julgeolekujõud mitmes piirkonnas viinud läbi näidisvahistamisi, pidades kinni inimesi, kes selliseid matmispaiku pildistasid, ning sundinud neid kaamera ees vabandama.

Viimane teadaolev riigireetmise juhtum jõudis Jaroslavli oblasti kohtusse 7. augustil. Süüdistuse kohaselt külastas 48-aastane piirkonna elanik alates 2024. aasta oktoobrist süstemaatiliselt sõjaväelaste kalmistut, pildistas varjatult sealseid haudu ning filmis neid videole, misjärel edastas materjalid Ukraina eriteenistuste esindajatele. Venemaa kriminaalkoodeksi paragrahv 275 alusel võib riigireetmise eest määrata maksimaalselt eluaegse vangistuse.

Juunikuu lõpus peeti riigireetmise kahtlusega kinni mitu Tomski oblasti elanikku. Vene Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) väitis, et nad kogusid Ukraina eriteenistuste ülesandel andmeid Vene sõjaväelaste, sealhulgas hukkunute kohta. FSB teatel pakuti 100 foto eest tasuks 20 000 rubla (210 eurot) ja 400 foto eest kuni 100 000 rubla (1055 eurot).

Samuti peeti juunis Jekaterinburgis kinni üks naine, kes julgeolekujõudude väitel edastas koordinaatoritele Vene sõjaväelaste haudade fotosid, saades iga pildi eest 80 rubla (80 eurosenti). Talle esitatud süüdistustest ei ole teatatud. Pärast seda ja mitmeid teisi sarnaseid juhtumeid suurendati Sverdlovski oblastis kalmistutel kontrolli ning otsustati paigaldada hoiatavad sildid.

FSB väitel võivad petturid kasutada fotosid süvavõltsingu (i.k.deepfake) videote ja muude materjalide loomiseks, et veenda hukkunud sõduri lähedasi, et sõjaväelane on tegelikult vangistuses, ning nõuda temalt raha tema vabastamise eest.

Samas hoiatas Mediazona, et viimasel ajal on tundmatud inimesed selle väljaande nime kasutades pakkunud venelastele raha eest sõjaväelaste haudade pildistamist. Väljaande toimetaja Dmitri Treštšanin rõhutas, et Mediazonal pole sellega mingit seost. Ta kutsus inimesi üles sellistele teadetele mitte reageerima, et mitte anda julgeolekujõududele põhjust kriminaalasjade algatamiseks.

Mediazona on varem palunud oma lugejatel pildistada Ukrainas peetavas sõjas osalenud Vene sõjaväelaste haudu, et aidata koostada nimekirja isiklikult kinnitatud hukkunutest, mida väljaanne koostab koos BBC venekeelse toimetusega. 7. augusti seisuga sisaldas nimekiri enam kui 238 000 Vene sõjaväelase nime.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1190 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 460 400 (+1190);

- tankid 12 259 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 25 120 (+4);

- suurtükisüsteemid 47 713 (+44);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2020 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1560 (+2);

- lennukid 439 (+0);

- kopterid 354 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 2190 (+9);

- operatiivtaktikalised droonid 454 572 (+1578);

- tiibraketid 5007 (+0);

- laevad/kaatrid 35 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 132 543 (+307);

- eritehnika 4514 (+3);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.