USA presidendi Donald Trumpi algatatud tollisõda on tekitanud finantsturgudel suure kaose, kus peamine märksõna on teadmatus. Koroonapandeemia ja üleilmse finantskriisiga ei saa seda siiski veel võrrelda, lausus Luikmel.

"Võib palju juhtuda, aga mure ekspordi pärast, mis maailma ühendab, ei ole nii suur määramatus, kus me olime koroonapandeemia kõige tumedamatel hetkedel. /.../ Siin on küsimus pigem globaalse kaubanduse tulevikuperspektiivis, mis ei pruugi olla hele, aga mis ei ole nii hull nagu pandeemia ajal, kui me mõtlesime, et jääme raskelt haigeks ja ei saa tööl käia," ütles ta.

Luikmeli sõnul lubas Trump valimiste eel muu hulgas ka leevendada finantsreegleid ja julgustada turgudel suurema riskiga käitumist, kuid seda poolt lubadustest pole ta suutnud veel esimeste nädalatega avada. Pigem on praegune tegevus ära hirmutanud USA suured börsiettevõtted ja nende aktsionärid, mis on juba iseenesest päris hirmus saavutus.

Trumpi väidete kohta, et Euroopa on teiste hulgas USA-d ära kasutanud ning seetõttu peab ka Euroopa ekspordile kaitsetollid kehtestama, märkis Luikmel, et praegu maalitakse ameeriklastele pilti, kes on süüdi USA tööstuse languses ning miks on tootmine USA-st välja läinud.

Tollimaksud on praegu lihtsalt üks teema, mida kasutatakse, et süüdistada Euroopat milleski eriliselt julmas, märkis Luikmel.

"Tollid ei ole kunagi olnud tegelikult teema USA ja Euroopa suhetes, sest tegelikult on tollimäärad kõikunud ühe ja kolme protsendi vahel. Keskmiselt on Euroopa ekspordilt ja USA impordilt makstud enam-vähem sama protsenti," lausus ta.

Luikmeli sõnul on tootmise vähenemise taga pigem põhjus, et ameeriklane ei soovi enam teha madalapalgalist tööd ja on liikunud pigem teenindusalale, kus palk on keskmiselt pea poole suurem kui töötlevas tööstuses.

Kui Trump soovib USA tööstust taastada, siis see tähendab, et peaks leitama inimesed, kes 1,2-1,3 triljoni dollari suuruse kaubandusdefitsiidi USA-s suudavad nulli toota. Kuivõrd selleks vajaminevat paarikümmet miljonit inimest USA-st vaevalt et leida suudetakse, oleks vaja tööjõudu sisse tuua. See aga käiks vastu Trumpi sisserände poliitikale, kirjeldas Luikmel.

Seega jääks võimalus, et USA dollar nõrgeneb nii palju, et import USA-sse muutukski kallimaks. Luikmeli sõnul võib seda kõrgemate tollimaksudega tõesti lühiajaliselt saavutada, kuid see tähendaks omakorda hinnatõusu USA tarbija jaoks, mis võib pärssivalt mõjuda sisetarbimisele.

Globaalselt lööks aga kõrgemad tollid eelkõige vaesemaid riike, kus keskmine sissetulek on niigi kordades madalam kui USA-s ning see omakorda võib tõsist mõju avaldada nende riikide sisepoliitikale ja laiemalt tulevikule, märkis Luikmel.