USA president Donald Trump teatas 9. aprillil, et peatab uute imporditollide kehtestamise, mis oleks mõjutanud kõiki USA suuremaid kaubanduspartnereid, sealhulgas Euroopa Liitu. Varem kehtinud tollirežiimi püsimine veel vähemalt 90 päevaks annab Euroopa majandusele lühiajalise hingetõmbe aja. Samal ajal näitavad Hiinast pärit kaupade tollide tõstmine 125 protsendini ja Hiina vastutollid, et USA ja Hiina kaubandussuhted on kiiresti halvenemas.

Vahetu mõju Euroopale ja Eestile

Nn vabaduse päeva tollimaksud oleksid toonud Euroopa ettevõtetele arvestatava löögi. Hinnanguliselt oleks Euroopa Liidu ekspordi langus ulatunud kuni 85 miljardi euroni.

Kõige rohkem oleksid kannatanud autotööstus ja ravimisektor, samuti masina- ja seadmetööstus ning keemia- ja kosmeetikatooted. Need valdkonnad on tihedalt seotud USA turuga ning hinnatõusud oleksid viinud turuosa kaotamiseni Ameerikas. Euroopa majandusele oleks see tähendanud lühiajalist kasvu aeglustumist, hinnanguliselt oleks SKP langus olnud 0,3 kuni 0,5 protsendipunkti ulatuses juba esimesel aastal.

Eesti otsene eksport Ameerika Ühendriikidesse on suhteliselt tagasihoidlik, moodustades ligikaudu neli protsenti kaupade ekspordist. Peamised ekspordiartiklid on telekommunikatsiooni- ja mõõteseadmed, täppisinstrumendid ning rafineeritud naftasaadused. Siiski, arvestades Eesti ettevõtete tihedat seotust Euroopa tarneahelatega võivad kaudsed mõjud USA ja Euroopa Liidu vaheliste kaubanduspingete korral olla märkimisväärsed.

Ajutine paus annab veidi aega kohanemiseks, aga Euroopa ja Eesti väliskaubanduse struktuursed nõrkused vajavad kiiret tähelepanu.

Maailmakaubanduse kolm keskust

Maailmakaubandus tugineb kolmele suurkeskusele: Euroopale, mille tuumik on Saksamaa; Põhja-Ameerikale, mida juhib USA, ja Aasiale, kus domineerib Hiina. Ülejäänud riigid, sealhulgas Eesti, suunavad oma kaubandust nende keskuste poole.

Maailma kaubavahetuse kogumaht ulatub ligikaudu 22 triljoni euroni. Euroopa Liit eksportis 2024. aastal Ameerika Ühendriikidesse 532 miljardi euro väärtuses kaupu ja importis sealt 333 miljardi euro eest, mis andis kaubandusbilansis ligikaudu 200 miljardi euro suuruse ülejäägi EL-i kasuks.

Võrdluseks: Euroopa Liit importis Hiinast kaupu ligikaudu 514 miljardi euro väärtuses ja eksportis Hiinasse umbes 223 miljardi euro eest, mis tähendab kaubandusdefitsiit Hiinaga on umbes 291 miljardit eurot.

Suur osa maailma kaubavahetusest ongi kaubandusplokkide sisene. Nii näiteks suundub ligi 70 protsenti Euroopa ekspordist teistesse Euroopa riikidesse. Kui peamiste kaubanduskeskuste vahelised suhted halvenevad, kasvab tõenäoliselt kaubavahetus nende regionaalsete kaubandusplokkide sees veelgi. Nii suured kui ka väiksemad riigid peavad aga oma strateegiaid kohandama.

Euroopa konkurentsivõime

Euroopa seisab silmitsi maailma kasvava poliitilise ja majandusliku ebakindlusega. See nõuab tasakaalukat ja ettenägelikku tegutsemist. "Vabaduse päeva" tollimaksude osas järgnevad arengud, samuti ka USA ja Hiina vaheline kaubanduskonflikt on jätkuvalt ettearvamatud, kuid nende mõju ulatub sügavale üleilmsetesse tarneahelatesse.

Euroopa Liidu jaoks on oluline säilitada tugevad suhted Ameerika Ühendriikidega, arvestades tihedaid majandussidemeid ja ühiseid strateegilisi huve. Samal ajal on Euroopal süvenev sõltuvus Hiinast, seda eeskätt kriitiliste tehnoloogiasektorite osas.

Selles kontekstis ei tohi unustada, et kaubanduskonflikti taustal on Euroopa, USA ja Hiina vahel käimas tehnoloogiline ja majanduslik võidujooks. Suur osa Euroopa elektroonikakomponentidest ja -seadmetest pärineb Hiinast. Lisaks on Euroopa tugevalt seotud Hiinast pärit rohetehnoloogiliste toodetega alates päikesepaneelidest ja tuuleturbiinidest kuni elektrisõidukite akudeni.

Hiina domineeriv roll nende toodete tootmises tähendab, et iga poliitiline pinge või logistikakatkestus võib kiiresti muutuda majanduslikuks riskiks. Selle vältimiseks peab Euroopa otsustavalt vähendama sõltuvust üksikutest tarnijatest ja mitmekesistama turge ning tarneahelaid.

Tulevikku vaadates on oluline kaaluda mitmeid geopoliitilisi ja majanduslikke arengustsenaariume. Ennekõike, kui USA ja Hiina majanduslik konflikt süveneb, suureneb surve tarneahelate ümberkorraldamiseks. Euroopa peab sellisel juhul leidma uusi tarnijaid ning arendama isevarustuse võimet. Tarneahelate mitmekesistamine ja varustuskindluse suurendamine pole enam valik, vaid muutunud vältimatuks vajaduseks.

Soovitused Eesti eksportijatele ja ekspordiedendajatele

Kuigi USA paus kogu ülejäänud maailmale tollimaksude kehtestamises pakub mõningast leevendust, jäävad maailmakaubanduse väljavaated lähiaastatel ebakindlaks. Eesti saab paremini hakkama, kui suudame mitmekesistada oma turge, tugevdada sidemeid Euroopa tuumikuga ja panustada targalt innovatsiooni.

Sellises olukorras peaks Eesti:

• laiendama koostööd Euroopas. Saksamaa, Poola, Holland, Prantsusmaa ja Itaalia on usaldusväärsed turud, kuhu tasub suunata rohkem konkreetsete tootegruppide lõikes läbi mõeldud müügitegevust;
• olema vajadusel valmis kiiresti asendama tarnijaid, eriti kriitilistele sisenditele, mis praegu tulevad väljastpoolt Euroopa Liitu;
• panustama kiiresti kasvava nõudlusega turgudele: nii näiteks on eriti palju uusi võimalusi avanemas rohetehnoloogia ekspordis ja tehisintellekti rakendamisel, kus Eesti võiks võtta senisest aktiivsema suunanäitaja rolli.