Eesti Ekspress kirjutas kolmapäeval, et ehkki kriminaaluurimine selgitas välja, et hooldekodu vägistamisloos oli ohvreid rohkem kui kaks, ei näe prokuratuur hooldekodul endal mingit süüd.

Kohtus hakatakse arutama üksnes kuritegu, sest prokuratuuri hinnangul pole piisavalt tõendeid, et seksuaalkuritegu tõi dementsetele hoolealustele kaasa tervisekahju. "Iga tahtevastane suguühe ei pruugi põhjustada vaimset ja füüsilist tervisekahju," kommenteeris menetlust juhtinud prokurör Arika Lepp Ekspressile.

Õhtuleht kirjutas neljapäeval, et see kommentaar jahmatas avalikkust. Mitte ainult õiguseksperte, vaid ka seksuaalvägivallaga tegelevaid spetsialiste ja tavalisi Eesti inimesi.

Prokuratuur jäi aga oma sõnade juurde. "Olen seisukohal, et vanemprokuröril oli seda öeldes õigus," ütleb prokurör Lepa ülemus, Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Priit Heinsoo.

Heinsoo selgitas, et iga seksuaalkuritegu tekitab kahju, kuid tekitatud kahju ei pruugi ulatuda tervisekahjuni valitsuse määruses sätestatud korra mõttes.

Määruse järgi on tervisekahjustus "organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel". Kui seda keeruliselt sõnastatud häiret või seisundit pole tuvastatud, ei saagi prokuratuuri selgitusel rääkida tervisekahjustusest. 

Kriminaalmenetlust vanurite hooldajana töötanud 55-aastase mehe suhtes alustati 2023. aasta detsembri keskel. Info jõudis aga politseisse ligi kaks nädalat pärast seda, kui hooldekodu teine töötaja oli püksata mehe avastanud eaka kliendi juurest. Võika avastuse teinud töötaja läks juhtkonna jutule alles üle nädala hiljem, Pihlakodu ise tegi politseile avalduse veel omakorda neli päeva hiljem.