Sotsiaalministeerium on otsustanud vähendada tervisevaldkonnas ajale jalgu jäänud nõudeid ja lubade väljastamist. Näiteks on praegu terviseameti ülesanne kontrollida, kas Elroni rongi vagunis on mopid, kummikindad ja märgistatud ämbrid, kuid see nõue on plaanis kaotada.

Ka majutusteenuste tervisekaitsenõuete järelevalve, mille puhul kontrollitakse käterätikute arvu või õhu värskust majutusasutustes, lõpetatakse ning nõudeid majutusasutustele vähendatakse.

Suitsuruumide järelevalve väheneb, nii et selle õiget tähistust ja sildi õiget suurust ei pea enam kontrollima. Kaob ka terviseohutuse hinnangute andmine sellistele lasteaedadele, koolidele ja hooldekodudele, mis juba tegutsevad.

Omavalitsused ei pea enam terviseametile ka mürakaarte esitama, vaid piisab sellest, kui nad selle oma kodulehel avaldavad.

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ka tarbijakaitseseaduse muudatused, millega saavad ettevõtjad uuest aastast õiguse loobuda paberil ostukviitungite ja arvete väljastamisest. Seda on kaupmeeste liit juba aastaid soovinud, sest nii saab aastas kokku hoida tonne paberit. Kui ostja soovib, talle kviitung siiski antakse.

Ka jäätmeseadusesse neli muudatust: enam pole tarvis jäätmeluba, et kuni üks tonn biojäätmeid aastas ringlusse võtta, vaid ettevõte võib neid ise kompostida või muul moel ringlusse võtta.

Samuti ei pea jäätmevedaja kandma jäätmeveo registreeringule jäätmete koguseid, sest neid saab järele vaadata ka aastaaruandest. Prügifirmad pääsevad kohustusest registreerida end kohaliku omavalitsuse juures konkreetse jäätmeveopiirkonna jaoks, vaid piisab üldisest jäätmeveo registreeringust.

Muudatus ootab ka atmosfääriõhu kaitse seadust: keskkonnaloa omanikud ei pea enam väikeste katelde kohta riigile andmeid esitama ning lisaks pole vaja katlamaja, tehase korstna, viljakuivati või muu paikse heiteallika ehitamiseks õhusaasteluba taotleda.

Jahiseadust täiendatakse nii, et jahiload muutuvad digitaalseks ja jahimehed saavad näha, kellel on veel õigus samas piirkonnas jahti pidada.

Keskkonnaseadustiku üldossa viiakse muudatus, mille kohaselt ei pea keskkonnaloa taotleja enam korraldama avalikku arutelu, kui osapooled seda ei nõua.

Looduskaitseseaduses muutub mitu sätet

Hulk uuendusi on kokku lepitud ka looduskaitseseadusele: väheneb ranna ja kalda üleujutusalale liidetav ehituskeeluvöönd ning linnades ja alevites saavad omavalitsused õiguse otsustada, kui kaugele veekogu kaitsepiirist tohib maju ehitada. Riik ei osta enam ära maad, kui omanik juba varem teadis, et see võetakse looduskaitse alla, samas kui kaitsekord läheb rangemaks, omandab riik maa poole väärtuse eest.

Enam ei arvestata riigikaitsetööde puhul automaatsete piirangutega liigikaitsele, vaid need vaadatakse üle juhtumipõhiselt. Nahkhiirte ja lindude rõngastamise eest hakkab vastutama keskkonnaagentur ja märgistamiseks ei pea enam eraldi luba taotlema, vaid piisab lihtsamast atesteeringust.

Loodusobjektide kaitse alla võtmise ettepanekut saab kliimaministeeriumile edaspidi teha ainult keskkonnaamet. Inimesed saavad looduskaitseettepanekuid teha ameti kaudu. Ka tekib võimalus jätta teatud juhtudel riigimaal looduskaitsetööd tegemata, kui keskkonnaamet seda lubab.

Maapõueseaduse muudatusega ei pea kaevandamisloa saamist enam ministriga kooskõlastama ning see lühendab loa saamist 30 päeva võrra.

Otsus näeb ette tööstusheite seaduse muutmise, nii et vineeri suuremahulisel tootmisel ei ole enam vaja kompleksluba. Samuti ei pea kompleksloaga suurtootmised, mida on Eestis umbes 190, enam säilitama loaga seotud andmeid kauem kui viis aastat.

Veeseadust muudetakse neljas aspektis. Veekogude süvendamiseks ja selles pinnase ladustamiseks ei ole enam tarvis taotleda keskkonnaluba, piisab registreeringust.

Karbi- ja vetikakasvatusel meres, kui tootmismaht ei ületa sadat tonni, on edaspidi vaja ainult registreeringut, üle selle tuleb aga taotleda veeluba.
Põllumeestel tekib aga õigus ladustada allapanuga segatud loomasõnnikut kuhja kohe pärast e-teatise esitamist, mitte kahe nädala pärast, nagu näeb ette praegune kord.

Valitsuse otsused peab heaks kiitma riigikogu.