Riigikogus on alanud looduskaitseseaduse menetlus. Sellega on plaanis muuta kehtivat õigusruumi ning kitsendada omaniku õigusi looduskaitseliste väärtustega aladel.

Kuidas see omanikku puudutab?

Oluline on tuua välja kaks olulist ettepanekut. Esimene neist käsitleb majandustegvust piiranguvööndis. Lihtsustatult on tegemist jätkutegevusega Euroopa Komisjoni poolt algatatud rikkumismenetluses. Natura 2000 aladel jõustatakse metsaelupaikade range kaitse ning majanduslik raie keelatakse.

Teadupärast on juba mitu aastat metsateatiste väljastamine nendel aladel peatatud. Lubatud on omanikul oma kinnistult raiuda ilma metsateatiseta kuni 20 tm puitu aastas. Nüüd on valitsus tulnud erametsa liidu palvel välja leevendusmeetmega, et siiski lubada küttepuude tegemine. Selleks koostati muudatusettepanek lubada piiranguvööndis raiuda puitu ühe hektari kohta aastas 5 tm, kuid mitte rohkem kui 20 tm puitu kinnistu kohta aastas.

Esmapilgul tundub, et olukord läheb paremaks, aga tegelikkuses piiratakse omaniku õigust alaliselt veelgi. Tõsi, võib väita, et praegu ei saa ju midagi teha, kuna metsateatiste väljastamine on ajutiselt peatatud, ent 20 tm õigus kehtib. Edaspidi aga Natura 2000 aladel majandustegevus ehk metsateatiste väljastamine lõpetatakse. Hoiualal ja sihtkaitsevööndis ei tohi omanik isegi küttepuid raiuda.

Eelnõu seletuskirja kohaselt jääb kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndisse ja hoiualadele Natura metsaelupaiku 2024. aasta märtsi seisuga kokku 53 000 hektarit, erametsamaal puudutab muudatus metsaelupaiku kokku 11 700 hektari ulatuses.

Teise olulise muudatusena on oluline mainida omandi väärtust ja selle kujunemist looduskaitseliste piirangutega alal. Seadusesse lisatakse tingimus, et riik ei omanda kinnisasja, mille puhul oli isikule juba omandamise hetkel teada, et see kavandatakse looduskaitse alla võtta. Kui kaitsekord läheb hiljem rangemaks, siis kinnisasi omandatakse, aga hüvitis on pool selle väärtusest. Praegu riik kinnisasja väärtuse määramisel sellist teadlikkuse aspekti ei arvesta.

Seni on kaitsealal raiutava puidu kasutamine piiratud, sisuliselt saab seda müüa vaid hakkepuiduks. Nüüd siis väheneb ka selle kinnistu väärtus reaalselt. Kui riik sekkub kinnisvara hinna väärtuse kujunemisse, siis kandub see üle ka sellele varale, mida omanik võõrandada ei soovi. Tekib küsimus, kas see kõik ikka on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega.

Kummastav on seadusloome eest vastutava justiitsminister Liisa Pakosta seisukoht, et riik peab "laveerima" olemasolevate rahaliste vahendite piires. Minister tõdes minu küsimusele vastates: "Üldine põhimõte Eesti Vabariigis on ikkagi see, et riik, seades piiranguid, hüvitab omanikule siis nendest piirangutest tuleneva kahju."

Kuidas see eelnõu üldse valitsusest parlamenti jõudis, kui ilmselgelt pole ministri sedastatud põhimõtet järgitud?

Muudatused vähendavad nii eraomandi kasutusvabadust kui ka omandiväärtust looduskaitsealadel. Kuigi eesmärk on tagada Euroopa Liidu looduskaitseliste kohustuste täitmine, tekib tõsine küsimus, kas omanike õigusi ei piirata ebaproportsionaalselt. Eriti puudutab see erametsaomanikke, kelle metsaelupaikade ulatus Natura 2000 aladel on hinnanguliselt 11 700 ha (seisuga märts 2024).