Valitsuse sõnul hoiab parlamendis ühegi vastuhääleta vastuvõetud seadus ära raskustes terasefirma kõrgahjude sulgemise ja aitab päästa riigi terasetööstuse riismed.

Seadusandjad kutsuti laupäeval lihavõttepuhkuselt tagasi tööle, et hääletada eelnõu üle, mis annaks 2700 töötajaga Scunthorpe'i terasetehase valitsuse juhtimise alla.

British Steeli Hiina emafirma Jingye teatel ei ole kõrgahjude käitamine Põhja-Inglismaal asuvas tehases enam majanduslikult jätkusuutlik.

Jingye ostis British Steeli 2020. aastal ja ütleb, et on investeerinud selle töös hoidmisse üle 1,2 miljardi naela, kuid kaotab nüüd tehase pealt 700 000 naela päevas.

Hääletuse eel spekuleeriti Briti meedias, et eelnõu võib sillutada teed tehase riigistamisele, kuid kaubandusminister Jonathan Reynolds rõhutas, et tehase riigi omandisse võtmist eelnõu esialgu siiski ette ei näe. Seda küsimust arutatakse hiljem, ütles ta.

Tööstusminister Sarah Jones ütles varem BBC-le, et ükski eraettevõte pole tehasesse investeerimisest huvitatud.

Ministri sõnul jooksid kõnelused tehase tuleviku üle ummikusse, kui Jingye lükkas tagasi valitsuse rahastuspakkumise ja "lõpetas heas usus käitumise".

Ta lisas, et laupäevane eelnõu näeb ette kriminaalvastutust, kui firma juhid ei pea kinni valitsuse juhisest kõrgahjud töös hoida.

Eelnõu annab valitsusele voli käskida terasefirmadel tehaseid töös hoida ja võtta nende vara üle juhul, kui seda suunist ei täideta.

Samuti näeb see ette kompensatsiooni kulude eest, mida valitsuse juhistel tegutsevad terasefirmad kannavad.

Viimati kutsuti parlament puhkuselt tagasi augustis 2021, et arutada olukorda Afganistanis pärast lääne toetatud valitsuse langemist ja Talibani naasmist võimule.

Tõsidust, millega valitsus British Steeli saatust võtab, ilmestab ka asjaolu, et parlamendi eelmine laupäevane istung leidis aset oktoobris 2019, kui hääletati ekspeaminister Boris Johnsoni Brexiti-leppe üle.

Enne seda kutsuti parlament viimati laupäeval kokku Falklandi sõja puhkemisel Suurbritannia ja Argentina vahel 1982. aastal.

British Steeli teatel on tehase raskustes osaliselt süüdi USA presidendi Donald Trumpi terasetollid. Suurt survet avaldab Briti ja Euroopa terasetööstusele aga ka odav konkurents Aasiast.