Alliansi 32 liikmesriiki alustasid läbirääkimisi uute võimekuseesmärkide üle, mis määravad, milliseid vägesid ja relvastust liitlased konflikti korral välja panevad ning kes selle eest maksab.

Nelja dokumendiga tutvunud NATO diplomaadi sõnul ei eeldata dokumendikavandi kohaselt liitlastelt enam piisavalt vägesid, et pidada samal ajal Euroopas suurt sõda ja osaleda mitmel väiksemal kriisiohjemissioonil. Selle asemel plaanitakse täita vaid ühe või teise stsenaariumi nõudeid.

NATO endise kaitseinvesteeringute peasekretäri abi Camille Grandi sõnul väljendub ettepanekus "väga selge arusaam, et olenemata olukorrast varjutab suur konflikt Euroopas NATO jaoks kõik muud prioriteedid või sündmused".

See langeb kokku USA survega suunata alliansi põhimissioon uuesti Euroopa kaitsmisele, mida Washington nimetab projektiks NATO 3.0.

Läbirääkimisi peetakse dokumendi üle, mida tuntakse poliitilise suunisena. See on osa nelja-aastasest protsessist, mis päädib 2029. aastaks uute sõjaliste võimekuste nõuete heakskiitmisega. Liitlased peaksid kokkuleppeni jõudma veebruariks.

Kaalul on, milline varustus on liitlastel kohe võtta ja kui usutav on nende heidutus Moskva suunal. Euroopa ametnikud on korduvalt hoiatanud, et Venemaa võib olla 2029. aastaks valmis tungima NATO territooriumile.

Protsessi muudavad tõenäoliselt keerulisemaks ka üha rangemad kaitsekulutuste eelarvepiirangud.

Ühe kõrge NATO ametniku sõnul uuritakse kogu praegust tsüklit palju põhjalikumalt kui eelmisi, sest valitsused tahavad olla kindlad, et nende raha kulutatakse targalt. "See on praeguses geopoliitilises olukorras, kus Venemaa oma vägesid taastab, väga oluline," ütles ta.

Ja/või

Liitlaste ees seisab raske valik: kas loobuda kauaaegsest nõudest panustada piisavalt vägesid nii suure Euroopa konflikti kui ka mitme NATO territooriumivälise kriisiohjemissiooni jaoks. Kavand asendaks senise "ja" sõnaga "või", nõudes vägesid vaid ühe stsenaariumi, mitte mõlema jaoks.

NATO diplomaatide sõnul on dokumendikavandis seni eelistatud sõna "või", ehkki nad märkisid, et kõnelused on alles algusjärgus.

"See kujuneb keeruliseks," ütles Politicoga rääkinud viies kõrge NATO diplomaat. "On väga suur vahe, kas valida "ja" või "või"."

"Keegi ei ütle, et loobume võimekusest reageerida kriisidele," lisas kõrge NATO ametnik. "Lõppkokkuvõttes on vägede suunamine poliitiline otsus."

Muudatus ei mõjutaks automaatselt praeguseid välisoperatsioone, näiteks NATO missioone Kosovos või Iraagis. Kuid arutelul on alliansile laiaulatuslikud tagajärjed, sest mõlema stsenaariumi nõue ulatub vähemalt 20 aasta taha.

Pärast külma sõja lõppu keskendus allianss peamiselt väljaspool oma territooriumi korraldatud operatsioonidele, nagu Kosovo, Iraak ja Afganistan. Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse 2022. aastal sundis aga allianssi seadma taas esikohale Euroopa kaitse.

Londoni mõttekoja RUSI (Royal United Services Institute) teaduri ja endise NATO pressiesindaja Oana Lungescu sõnul on NATO jõudnud tagasi alguspunkti. "On igati loogiline, et kaitsealliansina peaks NATO peamine eesmärk olema agressiivse Venemaa heidutamine ja Euroopa turvalisuse tagamine, eriti olukorras, kus USA vähendab oma panust."

Kahe NATO diplomaadi sõnul on Lõuna-Euroopa riigid ajalooliselt eelistanud alliansi partnerlussuhteid ja kriisiohjamist, samas kui USA, Põhjamaad ja rinderiigid toetavad pigem Venemaa-vastase kaitse esikohale seadmist.

Alates 2010. aastast on NATO ametlikult määratlenud oma kolmeks põhiülesandeks kollektiivkaitse, partnerlused kolmandate riikidega ning koostööpõhise julgeoleku ja kriisiohjamise.

Kahe diplomaadi sõnul näevad topelteesmärgi säilitamise pooldajad selles signaali, et NATO ei hülga oma teisi põhimissioone. 

Lisajõudude nõuete ülevaatamise toetajad viitavad aga piiratud kaitse-eelarvetele ning vajadusele keskenduda Venemaa heidutamisele ja prioriseerida ressursse ajal, mil USA kaalub osa Euroopas asuvate vägede vähendamist.

Washington on avaldanud liitlastele survet loobuda piirkonnavälistest operatsioonidest, näiteks nõustamismissioonist Iraagis. Selle asemel soovib USA, et eurooplased maksaksid oma kaitse eest rohkem ja keskenduksid alliansi territooriumi kaitsmisele.

Pentagon avalikustab järgmisel kuul ülevaate oma kohalolekust Euroopas, mis võib kaasa tuua osa vägede väljaviimise.

Praegu kaitsetööstuse lobiorganisatsiooni ASD juhtiv Camille Grand võrdles NATO kolme põhiülesande vahelist tasakaalu kolmejalgse taburetiga ning hoiatas, et kavandatav muudatus võib selle tasakaalust välja viia.