Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku piiskop Daniel tõdeb, et nüüd on presidendi kord otsustada kirikute ja koguduste seaduse muudatuste üle. Presidendile on saatnud kirja Kuremäe kloostri nunnad ja ka piiskop Daniel soovib, et seadus jääks välja kuulutamata.

Kui seadus jõustub, siis tuleb kristlikul õigeusu kirikul valida uus juht. Metropoliit Eugeni elamisluba Eestis riik ei pikendanud ja ta pöördus Venemaale. Kirikut juhib ta interneti teel. Piiskop Daniel ütleb, et asi on veel kohtus ja lõplikku otsust pole. Põhikirja muutmist piiskop Daniel ei välista ja ütles, et seda võib arutada. Moskva patriarhaadist  ja patriarh Kirillist ta aga loobuma ei tõtta.

"Meilt nõutakse samme, aga meie anname aru, et kõik need sammud ju tähendavad selliseid üleastumisi mingitest normidest," ütles Daniel. "Ja sellest tingituna ma ütlen, et jah, on see suur küsimus, et kuidas ja milline väljapääs siit leida. See kui öeldakse, et "öelge lahti patriarhist" – see tähendabki, et astuge välja oma kirikust."

Piiskop ütleb, et kiriku kanoonikast ehk kiriku seadustest nad üle astuda ei saa. Riigi seaduses aga seisab, et Eestis tegutsev usuorganisatsioon ei tohi olla juhitud ega seotud välismaal tegutseva kiriku või organisatsiooniga, kes ohustab Eesti julgeolekut või toetab agressiooni ja vägivalda.

Harrys Puusepp kaitsepolitseist (kapo) ütleb, et riigi julgeoleku seisukohalt on oluline lõpetada Moskva käsuliin.

"Kirill on kutsunud üles Pühale Sõjale, siis kui me taolises alluvussuhtes näeksime mõnda teist autokraatliku riigiga seotud organisatsiooni, siis ma olen kindel, et me saaksime sellest ühtemoodi aru," rääkis kapo büroo juht Puusepp.

Kui seadus hakkab kehtima, siis on kirikul kaks kuud aega lõpetada suhted Moskva patriarhaadiga. Kirikus käivad asjad aga aeglaselt ja tõenäoliselt päevi lugema ei hakatagi.

Oluline on asjaga algust teha, ütles siseministeeriumi usuasjade nõunik Ringo Ringvee.

"Kui seadus vastu võetakse, siis meil eeldus on see, et käitutakse seadusega kooskõlas olevalt," sõnas Ringvee. "See kaks kuud ongi see tõe väljaselgitamise aeg. Kas neid samme astutakse, kas seda lahtisidumist niihästi kiriku ja kloostri poolt Moskvast, kas see aset leiab või mitte. Me eeldame, et need sammud võiks teha."

Ringvee lisas, et Eesti Kristlikul Õigeusu Kirikul peab olema tahet ja ka julgust. Õigeusumaailma võib kirjeldada kui perekonda, kus patriarhaatide ja kirikute vahelised suhted võivad minna ka päris teravaks.

Teine Eestis tegutsev õigeusukirik – Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, mis on seotud Konstantinoopoli patriarhaadiga, pakkus olukorra lahendamiseks kristlikule õigeusu kirikule välja võimaluse vahetada patriarhaati liitudes Apostlik-Õigeusu Kirikuga vikariaadina.

"Vikariaadis praegused vene kogudused ja kloostrid säilitaksid oma tavad, oma keele, oma kalendri ja kogu muu siseelu muutumatuna, aga neil oleks see vaimulik või kanooniline side terve kirikuga, meie kirikupea kaudu," sõnas Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku peavikaar Mattias Palli.

Piiskop Daniel ütles, et nii kukutatakse nende kiriku staatust kahe astme võrra allapoole.

"Siin ei räägita isegi mingist piiskopkonna tasemel liitumisest, siin räägitakse vikariaadiga. No vikaarpiiskop ongi selline, kes ei ole iseseisev piiskop. Vikaarpiiskop on oma valitseva piiskopi abi, kes toimetab nendes piirides, mille valitsev piiskop on talle ette andnud," sõnas Daniel.

Kui astuda mõnda Eesti õigeusu kirikusse, siis esmapilgul on keeruline aru saada, kas tegu on Konstantinoopoli või Moskva patriarhaadi poolele jääva koguduse kirikuga. Liturgias on mõned erinevused, kuid need pole suured.

Kahe kiriku suhted pole aga alates ajast, kui Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik taastas 1996. aastal oma autonoomia, just parimad.

Konstantinoopoli patriarhaadile kanooniliselt alluv kirik päris õigusjärglasena kirikuvara. Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusukirik oli 2002. aastani registreerimata, korraldas ristikäike ja protestis. Kirik registreeriti ja sai kirikuhooned rendile. Probleem lahenes aga niivõrd-kuivõrd.

Siseminister Igor Taro ütles, et kahe õigeusu kiriku tekkimine Eestisse on nõukogude okupatsiooni põhjustatud ning ajalooline viga. Kas seda oleks saanud 90ndatel vältida – Ringo Ringvee ütleb, et siis oli teine aeg. "See oli periood, kus oodati seda, et Venemaa muutub demokraatlikuks, toimuvad suhete paranemine, kaubandus hakkab arenema. Oli selline idealism Venemaa suhtes," sõnas ta.

Seaduses pole tegelikult nimetatud ühegi konkreetse kiriku nime ning seda seadust on viimase nädala jooksul kritiseeritud. Praegu puudutab see just Eesti Kristlikku Õigeusu Kirikut, kuid võimatu pole vähemalt teoreetiliselt see, et Eestisse jõuavad näiteks Islami äärmuslased.

"Selliseid katseid on olnud ja seni on olnud võimalik neid ära hoida, et need ei areneks siin edasi," lausus kapo büroo juht Harrys Puusepp.

Kirikute nõukogu tegi eelnõu koostamisel ridamisi oma ettepanekuid ja neid arvestati.

"Teema iseenesest on tundlik," ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Marko Tiitus. "Teatud hirmud võivad ju olla ka arusaadavad, aga olles asjas sees, ma julgen küll öelda, et täna kurta või näha põhjust, et Eesti riik hakkaks kristlasi või kirikuid taga kiusama, küll ei ole."

Piiskop Tiitus rääkis, et seaduse ja selle rakendamise ümber tekkinud pinged võtaks maha see, kui Eesti Kristlik Õigeusu Kirik annaks selgelt märku, et tõepoolest distantseerub Moskva patriarhaadist.

Kui kaua aga võiks aega võtta see, kui Eestis on õigeusu teemal kõik vastuolud maandatud, on keeruline arvata.

"Kiiresti see asi kindlasti ei lahene ja selleks, et tõesti meie kirikud sisulisemalt ühineksid, selleks läheb aastakümneid aega," sõnas Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku peavikaar Mattias Palli.