Vabaühendused on jäänud Euroopa Parlamendi parempoolsete parteide surve alla. Konservatiivid süüdistavad vabaühendusi maksumaksja raha eest lobitöö tegemises. Ka Euroopa Kontrollikoda heitis hiljuti EL-ile ette vabaühenduste rahastamise läbipaistmatust. 

Valitsusvälised organisatsioonid hoiatavad nüüd kampaania eest, mille käigus võetakse ette nende rahastamine. Donald Trumpi administratsioon juba kärbib toetusi USA vabaühendustele ning valitsusvälised organisatsioonid muretsevad, et see trend võib levida ka Euroopasse, vahendas Politico.

Euroopa vabaühendustel on nüüd käes rasked ajad.

"See on olnud stressirohke ja masendav. Euroopa vabaühendused, mis on juba õhukeseks lihvitud, on kulutanud kuid sellele, et vastata selgelt poliitiliselt laetud skandaalile," ütles ligi 180 keskkonnaorganisatsioonist koosneva Euroopa Keskkonnabüroo direktor Faustine Bas-Defossez. 

Korruptsioonivastase võitlusega tegeleva vabaühenduse Transparency International Euroopa Liidu haru direktor Nick Aiossa astus sammu kaugemale ning võrdles praegu toimuvat USA-ga. 

Tema sõnul said Euroopa paremäärmuslased ja mõned Euroopa Rahvapartei (EPP) saadikud Trumpi ja Muski tegevuse tõttu julgust juurde. Aiossa sõnul on tegemist võltsitud laimukampaaniaga ning selle eesmärgiks on vabaühenduste rahastuse äravõtmine. 

USA-s jäi juba välisabi agentuur USAID Trumpi administratsiooni hambusse. USAID oli peamine valitsusväliste organisatsioonide rahastaja kogu maailmas. 

Kui vabaühenduste hirmud osutuvad tõeks, siis võib see tõsiselt õõnestada valitsusväliste organisatsioonide mõju Brüsselis. Samas selle teemaga tegelevad konservatiivsed saadikud räägivad, et nende eesmärk pole rahastuse vähendamine, vaid läbipaistvuse suurendamine. 

"Me ei ole siin selleks, et rünnata valitsusväliseid organisatsioone, enamik teeb suurepärast tööd," ütles EPP fraktsiooni kuuluv Tšehhi saadik Tomas Zdechovsky. 

Vabaühendused ei jää sellise jutuga rahule ning kardavad, et järkjärgulised nende vastu suunatud sammud toovad kaasa kärped. Vabaühenduste murede keskmes on Brüsselis algavad eelarvekõnelused, mis panevad paika, kuidas EL järgmise seitsme aasta jooksul raha kulutab. 

EL ja liikmesriigid eraldasid vabaühendustele aastatel 2021-2023 7,4 miljardit eurot ning paljud organisatsioonid sõltuvad sellest rahavoost. Paljud nende eesmärgid, nagu ranged keskkonnaeeskirjad, ärritavad konservatiivseid poliitikuid ja ärimeelseid rühmitusi. Vabaühendused samas hoiatavad, et nende rahastamise vähendamine suurendaks ärirühmade mõju. 

Komisjon on juba valitsusvälistele organisatsioonidele öelnud, et nad ei saa enam toetusi lobitööks kasutada. Konservatiivid aga jätkavad endiselt vabaühenduste survestamist. 

"Kogu see kampaania on viis valmistada ette rünnak kodanikuühiskonna rahastamise vastu järgmises mitmeaastases rahastamise raamistikus," ütles kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma Civil Society Europe direktor Carlotta Besozzi. 

Ta ütles, et paremäärmuslikud poliitilised rühmitused on kodanikuühiskonna suhtes vaenulikud. Ka tema hoiatas, et rahastuse äravõtmine tooks kaasa selle, kus ainult jõukamad inimesed kuulatakse EL-i tasandil ära. 

"See takistab ka kodanikuühiskonnal ja sõltumatul meedial EL-i institutsioone vastutusele võtmast ja korruptsiooniga võitlemist," ütles Besozzi. 

EPP saadik Zdechovsky üritas aga vabaühendusi rahustada ning ütles, et viimased arengud pole suunatud kodanikuühiskonna organisatsioonide rahastamise vastu. 

"Me ei valmista siin tegelikult ette mingit revolutsiooni, mis lõpetaks vabaühenduste rahastamise. Selle asemel otsib partei konkreetseid näiteid umbes 20-25 ühendusest, mida me peame kontrollima, et näha, kas raha on väärkasutatud," ütles Zdechovsky

Selline jutt aga vabaühendustele peale ei lähe. "Jah, me oleme mures. Panused on lihtsalt liiga kõrged, et mitte olla," ütles Euroopa Keskkonnabüroo direktor Bas-Defossez.