Ligi nimetas toiduainete käibemaksu langetamist totraks. "Käibemaks peaks olema neutraalne, eranditevaba. Asi ei ole üksnes riigieelarves, mis on nende ettepanekute puhul suurusjärgus 400 miljonit, see on meeletu summa, asi on ka selle jaotuses. Sisuliselt riik loobub sadadest miljonitest, aga hind oluliselt sellest ei alane, näitab statistika ja uuringud," ütles Ligi valitsuse pressikonverentsil.

"See on selline sõelaga vee kandmise meede, kus valija on tänulik, aga poliitiku südametunnistus on must," lisas ta.

Eesti 200 esimees, haridusminister Kristina Kallas ütles, et ootaks selles küsimuses rahandusministeeriumilt mõjuanalüüsi tegemist. "Aus ja õige oleks inimestele seda mõjuanalüüsi ka näidata, muidu me jäämegi lihtsalt arvamuste tasandile ja need arvamuste vaidlused ju mitte kuhugi tegelikult ei vii, sest igaüks jääb alati enda arvamuse juurde," lausus Kallas.

Ligi ütles selle peale, et rahandusministeeriumi ametnikel on pilt selles küsimuses juba selge.

Ligi sõnul on hinnatõusu põhjused hoopis mujal. "Hiljuti oli uudis, kuidas Keilas ühele tänavale tuleb kolm uut poodi, kuigi Keila on juba toidupoode täis. See on meeletu hinnasurve. Kui ettevõtted võitlevad turuosa pärast kulusid suurendades, rajavad rohkem pindu, püüavad rohkem saada müüjaid, maksta neile kõrgemat palka, siis see on hinnatõusu tegur," rääkis Ligi.

"Marginaalid on kasvanud. Seesama huvigrupp on enda juurdehindlust kasvatanud, samal ajal riigil soovitab oma tulust loobuda, kõige kriitilisemal ajal, kus me lausa küsime vabastusklauslit, et kuidagigi riigikaitset rahastada," sõnas Ligi.

"See on meil väga kallis. Kaubandusketid küsivadki riigilt, et andke oma osa meile, siis me saame veel rohkem ehitada," ütles Ligi.

Peaminister Kristen Michal (RE) ütles, et probleem on pigem selles, et ka madalama toiduainete käibemaksuga riikides ei ole käibemaksu alandamine jõudnud tarbijateni.

"See tuleb hetkeks hindadesse ja siis ta jälle kaob. Tavaliselt see raha jääb vahendajatele, poekettidele. Mitte et meie süda ei oleks hell, aga poekettidele seda vaheraha anda ajal, mil meil on vaja kaitsekulutusi tõsta või midagi muud teha, on ikka päris veider mõte iseenesest," kommenteeris Michal.

Inflatsiooni ehk hinnatõusu kohta ütles Michal, et see käib käsikäes palgatõusuga.

Riigikogus oli neljapäeval arutamisel Keskerakonna esitatud eelnõu, mis nägi ette toiduainete käibemaksu langetamist üheksale protsendile.

EKRE fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga sooviti samuti langetada toiduainete käibemaksumäära, aga viiele protsendile.

Mõlemad eelnõud langesid menetlusest välja.

Kehtivas seaduses on toiduainete, sh kartuli, puu- ja köögivilja käibemaksumäär 22 protsenti.