Rakaselg ütles, et koolidel pole praegu kohustus HTM-ile teatada, et nad koolikatseid esimesse klassi korraldavad, kuid taolisi koole võib ministeeriumi andmetel kokku lugeda kahe käe sõrmedel.

Rakaselg ütles, et koolikatsed on meetmena problemaatiline nähtus.

"Sellise eelselektsiooni tulemusel hakkab suurenema segregatsioon. See on paratamatu. Nii on toimunud kõikides riikides, kes on seda süsteemi lubanud. Seda ministeerium kindlasti ei taha näha. Hariduslik ebavõrdsus on Eestis pikkade sammudega kasvamas," sõnas Rakaselg.

Üheks võimaluseks lastele koolikoha määramisel nimetab Rakaselg teiste riikide eeskujul loosi. "Me peame ka omavalitsustega aru pidama. Kahe aasta jooksul me ilmselt pikka sammu ei astu, aga mõned väiksed sammud küll," sõnas Rakaselg.

Kui vaadata laste vaatenurgast, siis on Rakaselja hinnangul raske öelda, et koolikatsed neile head oleksid.

"Paistab, et seal on terve hulk täiskasvanuid, kellele on see hästi oluline. Oma laps on saanud omapäraseks eneseteostusprojektiks. Sinna ollakse valmis väga palju panustama palgates näiteks ka advokaadid, et saada ligi piiratud ressursile, mis sisaldab endas ka eeldust, et kõik teised koolid on halvad ja kehvad. Mida mina ei julgeks kindlasti öelda," ütles Rakaselg.

Rakaselja sõnul on mitmeid ebameeldivaid asju, mis esimese klassi eelselektsiooniga kaasas käivad.

"Koolides, kes on pingutanud selle nimel, et luua endast elitaarsem või raskesti kättesaadavam õppekoht, hakkavad toimuma kummalised protsessid alustades sellest, et lastel, kelle vanemad on majanduslikult paremal järjel, on palju suurem tõenäosus sinna sisse saada. Sissesaamise põhjuseks pole mitte lapse võimed, vaid see, kas perekonnal on võimekus last põhjalikult ette valmistada, ette õpetada," rääkis Rakaselg.

Ministeerium on Rakaselja sõnul praegu seda protsessi jälgimas, aga ei kiirusta koolikatseid ühemõtteliselt seadusega keelama.

"Kuigi see on ka üks võimalus, mida teha. Aga me vaatame, mis seda fenomeni toidab, ja vaatame ennekõike põhjuste poole, sest muidu see fenomen peidab ennast kavalamalt ära ja ei saa seda enam üldse kätte," rääkis Rakaselg.

Rakaselg märkis, et koolid on valmis oma renomee nimel kasutama igasuguseid legaalseid meetodeid, ka inimeste mõjutamist, et vabaneda õpilastest, kes riigieksamite keskmist tulemust võivad alla viia.

"Näeme seda mõnede koolide puhul täiesti süstemaatiliselt. Seda on keeruline heaks kiita, sest tegemist on äärmiselt ebaeetilise käitumisviisiga, kus eesmärgiks pole selle konkreetse lapse areng, vaid kooli renomee," ütles Rakaselg.

"Koolile võib tunduda tõesti, et on üks tunnus, mille alusel ta komplekteerib klassiruumi, aga mõne aja pärast võib selguda, et nendel lastel on veel tunnuseid, mille alusel nad polegi nii homogeenne rühm ja tekib keskmisest kõrvale kaldumist, millega tuleb ka tegeleda," ütles ametnik.

Rakaselg nentis, et ministeerium näeb tõesti, et eelselektsiooniga koolides on palju vähem emakeelena teist keelt kõnelevaid lapsi, seal on sotsiaalmajanduslikult paremal järjel lapsed ja lapsed, kes vajavad vähem tuge kooli poolt, kuid ei saa kindel olla, et need lapsed ei vaja abi ja tuge väljastpoolt kooli.

"Ministeeriumi hinnangul laste vajadused ennekõike psühholoogilise abi järgi, toimetulekuks stressi, surve ja ootusega on üsna problemaatilised ja tekitavad meile muret," sõnas Rakaselg.

Rakaselja sõnul teevad vanemad koolivaliku oma vaatenurgast, selle järgi, mis nende meelest on oluline.

"Ka meedia võimendab seda, et kooli paremuse näitajaks on riigieksamite keskmine tulemus. Kuigi need nimekirjad ei näita midagi, nende põhjal otsustamine, kas kool on hea või mitte, ei näita mitte midagi. Aga kuna nõudlust on, siis pakutakse neile seda. Ega ministeerium ei saa seda kaua pealt vaadata, midagi tuleb ette võtta. Üks variant on keelata, ja võibolla peaksime olema tähelepanelikumad negatiivsete tagajärgede ja raamide suhtes: populaarsemates koolides kasvavad klassikomplektid 40 lapseni. Me näeme ohumärkide süvenemist, kuid me peame seda plaani rohkem küpsetama," rääkis ametnik.