Kui Tartu linna koolid ja lasteaiad jätkasid eelmise nädala alguses drooniohu ajal tavapärast tegevust, siis näiteks Tartumaal Kambja vallas Laululinnu lasteaias suunati lapsed siseruumidesse varju. Kambja vallavanema sõnul vald selleks suunist küll ei andnud, kuid koolijuhi otsus varjuda oli koolipidaja hinnangul siiski mõistlik.

"Sa saad ühelt poolt EE-alarmi sõnumi, et on droonioht, palun varjuge ja samal ajal on kuulda, et tuleb mingi lennukimüra otse üle asumi ja sealt pealt tegigi selle otsuse. Ma arvan, et see ei olnud seekord liigse paanika külvamine, vaid temal oli see tunne ja seda tunnet tulebki usaldada," lausus Kambja vallavanem Kajar Lember (SDE).

"Kui on esimese klassi hoiatus, võib jätkata oma tavapäraste tegevustega, aga kui lasteaia või kooli juhtkond otsustab minna siseruumidesse, siis see on mõistlik ja lubatud tegevus," ütles Tartu linnapea Urmas Klaas (Reformierakond).

Haridus ja teadusministeerium ütleb, et reageerimine drooniohule on olnud koolides ja lasteaedades erinev. Ministeeriumile teadaolevalt on ka lapsevanemaid, kes on oma lapsed drooniohu tõttu koolidest ja lasteaedadest ära võtnud. Riikliku ohuhinnangu alusel see seni kohustuslik pole olnud.

"Me oleme oma sõnumeid ka päästeametiga pidevalt kooskõlastanud ja päästeameti üldine soovitus on, kui antakse üldine hoiatus, et on droonioht ja ole valvas, siis sellisel juhul võib oma igapäevategevustega jätkata, teha tööd, lapsed hoida koolis ja ei ole vaja kohe varjuda, aga olla iga hetk valmis varjumiseks. Aluseks võetakse riiklikult tulnud hoiatus, aga kui õppeasutus soovib natuke teistmoodi läheneda, et tagada suurem turvalisus oma õpilaskonnale, siis loomulikult võib läheneda ka selliselt, et see turvalisus on suurem," lausus HTM-i haldusosakonna juhataja ja kriisivalmiduse juht Jaako Lindmäe.

Kuigi Kambja vallavanema sõnul peavad õppeasutused saama varjumise osas iseseisvalt otsuseid teha, oleks tema sõnul vaja veelgi selgemat kommunikatsiooni.

"Mööname, et selle kommunikatsiooniga on meil veel pikk tee minna just üleriigilisel tasemel. Arusaadavamad juhised, mida siis on võimalik konkreetselt sellise sõnumi puhul ette võtta," sõnas Lember.

"Oleme teinud õppeasutustele mitmeid infopäevi, oleme kutsunud rääkima ka päästeameti esindajad. Oleme saatnud õppeasutustele täiendavaid juhendmaterjale ja loomulikult kui on vajadus seda taaskord teha, anda täpsemaid juhiseid, siis loomulikult oleme valmis seda tegema," ütles Lindmäe.

Ministeeriumi hinnangul võiksid aga õppeasutused anda ka lapsevanematele kooli või lasteaia kriisiplaani kohta rohkem informatsiooni, et ka lapsevanemad oleksid teadlikud, kuidas ohu korral käitutakse.