Ehkki Tallinnas on alati olnud koole, mille esimesse klassi pürgib rohkem õpilasi, kui neid sinna mahub, lähtuti seni koha määramisel sellest, et elukohajärgne kool peaks asuma lapse rahvastikuregistris kirjas olevale kodule linnulennult kõige lähemal.

Sellel aastal kord muutus ja haridusamet hakkas linnulennukauguse asemel arvestama lapse elukoha ja kooli vahelise jalgsi läbitava teekonna pikkust. Uus süsteem on aga toonud üllatusi ja segadust nii peredele kui ka koolidele, sest lähimaks kooliks ei pruugi osutuda varasemalt haridusameti kaardilt nähtunu.

Mitu Kadriorus elavat lapsevanemat jagasid sotsiaalmeedias pahameelt, et nende lapsele määrati elukohajärgseks kooliks Tallinna ühisgümnaasium, mis jääb kodust üle 50 minuti pikkuse jalgsiteekonna kaugusele.

Üks pettunu lootis saada esimesse klassi minejale kohta Gustav Adolfi gümnaasiumis, kus õpivad sama pere suuremad lapsed, kuid määrati Kalamaja põhikooli. ERR-ile on teada ka mitu last, kes hoolimata Westholmi gümnaasiumi vahetus läheduses elamisest sinna kohta ei saanud.

Westholmi gümnaasiumi direktor Rando Kuustik ütles ERR-ile, et pärast esimese klassi kohtade määramast oli nende kantselei telefon punane.

"Neid ümberkaudseid lapsevanemaid, kes helistavad ja muret kurdavad, on päris palju. Üle ukse kuulen, kuidas kantselei juhataja ikka järgmisele ja järgmisele selgitab. Ka vilistlased helistavad oma laste pärast," kirjeldas ta. 

Otsused teeb haridusamet, aga kui kohad on paigas, saab kool ilmselt õiguse avalduste alusel loobujate tõttu tekkinud vabad kohad täita. Paraku on direktori sõnul varasemad aastad näidanud, et tõenäosus, et keegi oma kohast loobub, on väga väike.

Kui paljud soovijad Westholmi esimesse klassi ei pääsenud, ei osanud Kuustik öelda, sest kohad määrab kindlaks haridusamet, kuid ta kinnitas, et tung on suur ja üsna paljud lähedal elavad lapsed jäävad ukse taha.

"Meil ei ole võimalik lõpmatuseni kohti avada, sest neid on piiratud arv. Võib-olla toob leevendust see, kui saame valmis juurdeehituse, sest siis võtame kindlasti juurde ühe paralleeli, aga ruumipuudusel pole meil praegu kohtade arvu suurendamine füüsiliselt võimalik," tõdes Kuustik, kelle sõnul peaks kooli pikalt oodatud uus maja valmima 2028. aasta alguses.

Muudatus tehti alles veebruaris

Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Jüri Käosaar ütles, et segadust on sellel aastal toonud asjaolu, et haridusamet muutis kodu ja kooli vahelise distantsi arvutamise metoodikat alles veebruaris.

"Meile on pöördunud mõned pered, kes algselt teadsid, et saavad meile, aga pärast muudatust ei ole saanud. Kuna aga haridusamet majandab kõiki meie esimesse klassi vastuvõtte kuni suve lõpuni, ei saa me rohkem teha, kui möönda, et seis on selline nagu on," lausus Käosaar.

Järgmiseks õppeaastaks võtab GAG vastu rohkem lapsi, sest avab esimesi klasse tavapärase nelja asemel viis, kuid Käosaare kinnitusel ei saa sellest kindlasti iga-aastast praktikat, sest praegu on lisaklassi avamise võimalus tingitud kunagise suure vastuvõtuga lennu üheksanda klassi lõpetamisest.

GAG-i esimestesse klassidesse pürgib igal aastal märksa rohkem lapsi, kui sinna ära mahub ja nii on see hoolimata suurendatud vastuvõtust ka tänavu. Kui palju lapsi täpselt ukse taha jäi, direktor ei tea.

"Kindel on, et kõik ei mahu ja kahjuks on see iga-aastane seaduspära," tõdes Käosaar.

Uue koolikohtade määramise süsteemi kohta märkis GAG-i juht, et kooli seisukohast pole väga suurt vahet, kuidas seda arvestatakse.

Westholmi gümnaasiumi direktor ütles, et uus süsteem talle sisuliselt meeldib, sest see arvestab õpilase reaalset kooliteed, kuid praegu näib suurim probleem olevat kommunikatsioonis – väga paljud osapooled ei tea, kuidas koolikohad määratakse ja seda pole ka eriti selgitatud.

Kui lapsevanemate pretensioonid on kokku kogutud, tuleks Kuustiku hinnangul võtta ette arutelu, mis läks muudatusega hästi ja mis mitte, ning panna paika, mida saab paremaks muuta ja mida ära jätta.

"Kui selgus on majas, rahunevad kõik rohkem maha ja oskavad arvestada, et need tingimused on nüüd sellised," lausus Kuustik.

Haridusamet võib koha määramisel arvestada ka bussiühendusi

Piirkonnakoole, mille esimesse klassi soovis minna rohkem lapsi, kui sinna kohti jätkus, on tänavu Tallinnas viis: lisaks GAG-ile ja Westholmile veel Tallinna 21. kool, 32. keskkool ja Tallinna Kuristiku gümnaasium.

Tallinna haridusameti hariduskorralduse osakonna juhataja Krista Keedus ütles, et lapsevanemad on esitanud tavapärasest rohkem päringuid selles osas, mis puudutab koolikoha määramise loogikat ning ka eriotsuseid ehk rahvastikuregistri kande aja põhjal tehtud otsuseid, kuna neid oli tänavu varasemast rohkem ja ka rohkemates koolides.

"Konkreetseid vaideid koolikoha määramise osas on praeguse seisuga varasemate aastatega samas suurusjärgus," lisas Keedus.

Ta ütles, et lähima kooli määramine käib uue süsteemi järgi Tallinna geoinfosüsteemide osakonna hallatava Tallinna puudutavate ruumiandmete, sealhulgas teede ja tänavate andmete abil.

"Selle andmestiku alusel modelleeritakse lühim teelõik lapse rahvastikuregistri-järgse elukoha koordinaatide ning koolihoonete peasissepääsude koordinaatide vahel," selgitas Keedus. "Jalgsikäiguvõrgustiku puhul arvestatakse jalgsi liikumisega, võrgustikku on kaasatud nii jalgteed kui ka autoteed ning see on modelleeritud arvestades liiklus- ja ohutusloogikat."

Kui kooli on soovijaid rohkem, kui neil on õppekohti, siis arvestatakse laste elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades neid, kelle registrikanne on varasem. Sellisel juhul määratakse üldjuhul lapsele kauguselt järgmine kool, ent Keedus möönis, et selle leidmisel arvestatakse ka ühistranspordi võimalustega.

Juhtumite kohta, kus Kadriorus elavale lapsele määrati koolikoht Tallinna ühisgümnaasiumisse, ütles hariduskorralduse osakonna juhataja, et sel puhul tuligi mängu asjaolu, et lähimatesse koolidesse soovijaid oli õppekohtadest rohkem ning arvestama tuli hakata ka ühistranspordi võimalustega.

"Narva maanteel elavatele lastele on olenevalt elukohast lähimad koolid kas Kadrioru saksa gümnaasium – nii-öelda Mäe maja aadressiga Kivimurru 9 – või Tallinna südalinna kool. Mõlemasse kooli on Narva maantee aadressidelt jalgsi liikumine küll tõepoolest distantsiliselt lühem, kuid eeldab väga paljude teede ületamist, samas kui Tallinna ühisgümnaasiumisse on väga hästi toimiv bussi- ning trammiühendus," põhjendas Keedus haridusameti otsust.

Advokaat: koolikohtade jagamise metoodikat on väga keeruline kontrollida

Advokaadibüroo Widen vandeadvokaadi Margus Reilandi sõnul tekitab koolikohtade jagamise viisi nii kiire muutmine õiguslikke küsimusi.

"Tekib küsimus, kas õiguspärast ootust on järgitud, kui väljakujunenud süsteemi, millest lähtuvalt on lapsevanemad oma elu kujundanud, näiteks loobunud teiste koolide katsetel osalemisest või teinud elukohavalikuid, muudetakse nõnda kiirelt ja ette teatamata," tõi Reiland välja.

Ta lisas, et hetkel linna rakendatav koolikohtade jagamise metoodika on ka väga keeruliselt kontrollitav. Näiteks tihedalt asustatud piirkondade puhul võib otsustav roll olla linnavalitsuse määratud mõõtmispunkti asukoht koolihoones ehk see, kas kaugust kooli ja lapse kodu vahel hakatakse mõõtma peauksest, majanurgast või mõnest muust punktist.

"See pealtnäha süütu muudatus võib terve maja lapsed koolikohast ilma jätta ning tähendada peredele igahommikust keerulist logistikat," märkis Reiland.

Advokaadi hinnangul on koolikohtade jagamise praktika Tallinnas keeruline ja erisused, mis nimekirjade kujunemist mõjutavad, ei ole kuskil selgelt kirjas. Oma praktika põhjal soovitas ta registreerida laps elukohas hiljemalt kuue kuu vanusena, siis on ka lootus soovitud kooli pääseda.

Tallinna abilinnapea Andrei Kante ütles teisipäeval "Terevisioonis", et kommunikatsiooni osas peaks tõepoolest lapsevanematega rohkem koostööd tegema, kuid kogu kaardirakendus ja hariduse infosüsteemi Laur väljaarendus algas juba kahe aasta eest. Kaardirakendust, mis praegu kasutajatele avalikult kättesaadav pole, arendatakse tema kinnitusel edasi.

"Õige varsti saab see ka avalikuks," lubas Kante. "Hetkeseisuga ei jõutud sellega nii kaugele, et see oleks kõigile avalik, aga lapsevanemal on õigus küsida väljavõtet."

Need, kes ei ole määratud koolikohaga nõus, saavad 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest otsuse haridusametis vaidlustada või pöörduma kohtusse.