USA välisminister Marco Rubio ütles reedel, et USA loobub peagi Ukraina ja Venemaa rahulepingu vahendamisest, kui lähipäevil sellega ei suudeta edasi liikuda. Seda kinnitas hiljem ka president Donald Trump ise.

"Kui mingil põhjusel üks osapooltest teeb selle keeruliseks, siis me ütleme, et te olete rumalad, te olete kohutavad inimesed ja me astume kõrvale. Loodetavasti me ei pea seda tegema ja Marcol oli õigus, kui ta ütles, et me tahame sellega lõpetada," sõnas Trump.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (E200) sõnul tuleb Trumpi väljaütlemisse suhtuda tõsiselt. Ühelt poolt võib see väljaütlemine olla suunatud Venemaale, et rahuläbirääkimisi tuleb võtta tõsiselt. Selline ähvardus Putini Venemaale suurt mõju Stoicescu sõnul ei avalda.

"Aga seda võib võtta, mis on minu arvates tõenäolisem, kui välja tagurdamist sellest läbirääkimiste protsessist. On hakatud aru saama, et Venemaa tegelikult rahu ei soovi. On hakatud aru saama, kui keeruline see on ja siis lõpuks, ütleme eesti keeles otse – lüüakse käega," lausus Stoicescu.

Stoicescu sõnul peab Euroopa nüüd arvestama sellega, et ta jääb üksi vastutama Ukraina toetamise ja sõja lõpu eest, millest omakorda sõltub Euroopa enda julgeolek tulevikus. Lähinädalad on Stoicescu sõnul kriitilised.

"Rahu, kui selline ei ole Trumpi jaoks eesmärk, see rahu on vahend. See on üks diil suurema diili tegemise nimel, aga seda suuremat diili Putiniga lihtsalt ei tule," ütles Stoicescu.

Julgeolekuekspert Rainer Saks märkis, et USA on võtnud ette liiga palju välispoliitilisi aktsioone.

"Laiemas pildis on probleem selles, et USA on alustanud liiga palju väga töömahukaid välispoliitilisi aktsioone. Alates Lähis-Idas Iraani survestamine, tuumakokkuleppe saavutamine, siis kaubandussõda, igasugused Hiinaga jagelemised. Neil lihtsalt kipub olema nii, et neil ei jätku jõudu sellega igapäevaselt ja suure tempoga tegutsemiseks," rääkis Saks.

Saksa sõnul ilmselt Trump ei hooli enam oma valimislubadusest Ukraina sõda kiiresti lõpetada ning peab seda välispoliitilistest suundadest kõige vähemtähtsamaks.

"Seda varianti, et USA kuidas ta nüüd kõrvale astub, kas ta kõrvale astub, ma olen täiesti kindel, et nad ei ole seda arutanud ega otsustanud, aga nad siis vähemalt mängivad selle mõttega, et avaldada läbirääkijatele survet," ütles Saks.

Saksa sõnul ei soovi Venemaa USA kõrvale astumist ega ka läbirääkimiste katkemist ning nende jätkumine on neile märksa olulisem kui Ukrainale.

"Venemaa jaoks on tegelikult see protsess eluliselt oluline, sest ilma selge sihita, perspektiivita sõda, mis on veninud juba kolm aastat, et seda veel jätkata, see muutub Venemaa jaoks pidevalt keerulisemaks," lausus Saks.