Eesti eksperdid ei eelda Londoni kohtumiselt otsuseid rahu saavutamiseks
Kolmapäeval kohtuvad Ukraina, Euroopa ja USA esindajad Londonis, et arutada võimalusi rahu saavutamiseks Ukrainas. Eesti eksperdid ei usu, et kohtumisel suudetakse sõja lõpetamiseks tõsiseid lahendusi leida.
Ukraina, Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA esindajad kohtuvad homme Londonis, et arutada võimalikke samme sõja lõpetamiseks. Ukrainlaste peamiseks ülesandeks on rõhuda tingimusteta vaherahule.
"Rahu saabub vaikuses. Ainult siis, kui on päris vaikus ja inimesed usaldavad kogu läbirääkimisprotsessi, on võimalik lahendada fundamentaalsed erimeelsused," sõnas Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Mingisugust põhjapanevat rahu ei oota Londoni kõnelustelt keegi. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juhi Kristi Raigi sõnul oleks aga positiivne, kui USA ja Euroopa suudaksid koos Ukrainaga oma positsioone koordineerida ja tulla välja ühiste sõnumitega. Venemaa püüab seda iga hinna eest takistada.
"Putin küll vihjas, et ta võiks olla valmis Ukrainaga läbi rääkima. Ma tõlgendaks seda, kui katset hoida ikkagi see protsess USA-ga käimas ja jätta sellist muljet, et Venemaa ka justkui omalt poolt tegutseb selle nimel, et rahu suunas liikuda," ütles Raik.
Vaherahu võiks julgeolekuekspert Rainer Saksa arvates olla tegelikult kasulik mõlemale poolele.
"Vaherahu Ukrainale on vaja sellepärast, et ilma selge perspektiivita sõda jätkata on halb ning Venemaale siis selleks, et parandada oma rahvusvahelisi positsioone, katsuda sanktsioonidest vabaneda. Ega neil ka ju mingit võiduperspektiivi kiiresti selles sõjas ei ole," lausus Saks.
Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juhi Kristi Raigi hinnangul ei ole aga rahuaega veel oodata.
"Igal juhul ma ei näe, et siin mingit kiiret edasiminekut oleks oodata rahu või isegi relvarahu suunas, et selles mõttes see strateegiline pilt oluliselt ei muutu, kuigi justkui sündmusi ja tegevusi selle ümber on väga palju praegu," ütles Raik.
Raik rõhutab, et USA on juba teinud Venemaale järeleandmisi, mistõttu neid loodetakse veelgi. Kindlasti ei mõju siinpuhul hästi ka väidetavad lekked Donald Trumpi administratsiooni plaanist tunnustada rahu nimel Krimmi Venemaa osana. Saks leiab, et ameeriklased on võinud seda arutada, kuid kahtleb de jure tunnustamises.
"Seda on ikkagi väga keeruline ette kujutada, kuidas selline rahvusvaheline leping võiks sündida, lihtsalt kahepoolselt. See võiks veel tulla kõne alla, kui Ukraina armee oleks võitlusvõimetu, ka sellisel juhul oleks see USA-le väga suur häbi," sõnas Saks.
Samas on võimalik, et Trump tõepoolest tüdineb mingil hetkel rahuprotsessi venimisest ja keskendub millelegi muule.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"