Eesti-Venemaa vahelise kontrolljoone maismaaosa on jagatud 11 piirilõiguks ning 60 kilomeetrit 135 kilomeetrist, mis on umbes rohelise piiri pikkuseks, on valmis ning ehitustegevus käib praegu seitsmendal ja kaheksandal piirilõigul, mis jääb juba Saatse piirivalve kordoni alla.

Saatse alad erinevad oluliselt juba valmis ehitatud piirilõigust – seal voolab Piusa jõgi ja on palju märgalasid, mis tähendab, et ka piiri väljaehitamise lahendused on mõnevõrra erinevad.

"Kus looduslik tõke Piusa jõe näol on olemas, sinna klassikalises lahenduses patrullteed ja viivitusaeda ei rajata, sinna oleme planeerinud hoopis teistsuguseid lahendusi seirelahenduste näol," ütles PPA idapiiri väljaehitamise projektijuht Merle Tikk.

Piiri valvamise vaatest on muutused juba praegu suured.

"Kindlasti on see oluliselt meie tööd  lihtsamaks teinud, sest meil on võimalik kiiremini reageerida erinevatesse kohtadesse piiril. Kui mõnes kohas oli varem masinaga väga raske ligi pääseda,  me pidime sinna jalgsi reageerima, siis nüüd me ikka enamikku kohtadesse pääseme  masinaga juba ligi ja ehitusega läheb see asi järjest paremaks," rääkis PPA Saatse kordoni juht Renet Merdikes.

Maismaapiiri viimane, 11. etapp kulgeb Värska tagant Kulje lahte, on 14 kilomeetrit pikk ning on valdavalt soistel aladel.

"Sellest tingituna ei ole see olnud ka kõige prioriteetsemate lõikude arenduse järjekorras, kuna seal on looduslik tõke soise ala näol hästi toiminud. Küll aga tänane poliitiline olukord on tinginud selle, kus me oleme näinud vajadust ka see lõik lõpuni välja ehitada," lausus Tikk.

Et viimane piirilõik välja ehitada, on vaja juurde 5,5 miljoni eurot taristu ja 3,5 miljonit seirelahendusteks.

"Mitte ükski asi ei ole enam poliitilise tahte ega rahalise otsuse taga. Seal viimases lõigus olid viivitused ka seoses sellega, et maid oli vaja omandada ja see natuke lükkas protsessi edasi. Kindlasti riigieelarve läbirääkimistel need summad saavad sisse, et kõik need tööd saaksid tehtud," ütles siseminister Igor Taro.