Möödunud aastal võeti riigikogus vastu 95 seadust, millest 87 algatas valitsus. Möödunud aasta lõpu seisuga kehtis Eestis 392 riigisisest seadust, millest aasta jooksul muudeti 47 protsenti, selgub valitsuse riigikogule esitatud hea õigusloome põhimõtete rakendamise ülevaatest.

Välislepingu ratifitseerimise või sellega ühinemise seadusi kehtis 587 ja uusi valmistati ette 13.

Ministeeriumid esitasid 2024. aastal kooskõlastamiseks 124 seaduseelnõu ja 32 väljatöötamisekavatsust. Kui väljatöötamiskavatsuste arv aasta varasemaga võrreldes langes, siis esitatud eelnõude arv kasvas neljandiku võrra.

Ministeeriumidest enim seaduseelnõusid edastasid kooskõlastamiseks kliimaministeerium, rahandusministeerium ja justiitsministeerium – kõik neist 22 eelnõu.

Väljatöötamiskavatsusi esitas enim sotsiaalministeerium, tänavu suureneb tõenäoliselt ministeeriumide struktuurimuutusest tulenevalt justiits- ja digiministeeriumi osakaal.

Suurem osa suurendasid ettevõtjate halduskoormust

Mullu kooskõlastamiseks esitatud seaduseelnõudest suurendasid ettevõtjate halduskoormust 25 eelnõu, halduskoormust vähendasid kaheksa eelnõu. Moel või teisel muutsid ettevõtjate halduskoormust veel 11 eelnõu, millega ühel ajal nii lihtsustati teatud tegevusi kui ka lisati kohustusi.

Koormust vähendavad muudatused seondusid eelkõige lubade ja registreeringute menetluse lihtsustamise või kiirendamisega.

Koormust suurendavatest eelnõudest kolmandik saabus kliimaministeeriumist ning neist umbes pooled seondusid Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Enamasti puudutasid need ühte konkreetset ettevõtlusvaldkonda, mitte kõiki ettevõtjaid.

Halduskoormuse kasvuga kasvas seejuures enamasti koos ka avaliku sektori töökoormus. "Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et 2024. aastal oli nii avaliku sektori kui ka ettevõtjate koormust kasvatavaid eelnõusid mitu korda rohkem kui nende koormust vähendavaid eelnõusid," märgib valitsus ülevaates.

Ülevaate kohaselt oli elanikele tekkivas koormuses mullu pigem näha langustrendi. Kooskõlastamiseks esitatud eelnõudest kolmega kaasnes koormuse kasv, koormus väheneb kaheksa eelnõu järgi ning viie eelnõu puhul oli mõju mõlemasuunaline.

"Enamik ettevõtjate halduskoormust suurendavatest muudatustest ei ole siiski ulatuslikud. Näiteks võib muudatus puudutada vaid üksikuid ettevõtjaid spetsiifilistes valdkondades või olla tegemist väga marginaalse kohustusega, mida tuleb ettevõtjal täita vaid üks kord," märkis valitsus analüüsis.

Halduskoormust suurendavate eelnõude kõrval valmistati ette ka muudatusi, mille eesmärk oli nõuete või piirangute leevendamine. "Tuleb siiski nentida, et arvestades kohustuste rahalist mahtu ja sihtrühmade suurust, ületas möödunud aastal ettevõtjatele lisatud kohustuste maht kavandatud lihtsustusi ja leevendusi," seisab ülevaates.

Mõnepäevase kooskõlastusringiga eelnõude hulk vähenes

Üks murekoht on olnud ka eelnõude menetlemise aeg. Hea õigusloome põhimõtte kohaselt peaks protsess olema selge ja kokku lepitav ning õigusloome menetluses peab tagama huvirühmadele võimaluse kaasa rääkida.

Praktikas võib eelnõu menetlemiseks kulunud aeg aga ulatuda mõnest päevast kuni aastateni.

Aastatel 2023–2024 oli valitsuse poolt riigikogule esitatud eelnõude keskmine menetlemise aeg eelnõu kooskõlastamisele esitamisest kuni riigikogule esitamiseni 127 päeva, riigikogu menetluses kulus eelnõu vastuvõtmiseni keskmiselt 109 päeva.

Kooskõlastamise praktikas võis analüüsi kohaselt mullu märgata olulist paranemist ning keskmine tähtaeg pikenes 12 tööpäevalt 15 tööpäevale. Vähenes ka nende eelnõude arv, mis esitati kooskõlastamiseks vaid mõnepäevase tähtajaga. Kui tunamullu oli alla viiepäevase tähtajaga eelnõusid 23, siis mullu kuus. Täpselt 15 päeva määrati tähtajaks ligi poolte seaduseelnõude puhul.