Eestis sõitvate liikluskindlustuseta elektritõukside arvu ei ole teada

Eesti liikluskindlustuse fondi (LKF) andmetel on Eestis liikluskindlustus ligi 1900 elektrilisel tõukerattal, kuid kui palju liigub tänavatel kindlustuseta elektritõukse, fond ei tea. Bolti tõukerattad kaaluvad alla 25 kilogrammi ja neil pole seetõttu liikluskindlustuse kohustust, kuid ettevõtte kinnitusel on nende tõuksid siiski kindlustatud.
Eelmise aasta detsembris hakkas kehtima kohustus sõlmida liikluskindlustus ka tõukeratastele, juhul kui need kaaluvad üle 25 kilogrammi ja sõidavad kiiremini kui 14 kilomeetrit tunnis.
Liikluskindlustuse fondi juhatuse liige Lauri Potsepp ütles ERR-ile, et neil pole infot, kui palju liigub tänavatel alla 25-kiloseid ehk ilma liikluskindlustuseta elektritõukse.
"Me ei tea, kui palju on inimeste enda tõukerattaid ja mõne teenusepakkuja renditõukerattaid, millele liikluskindlustus ei kohaldu," tõdes Potsepp.
LKF-i andmetel on selle nädala seisuga Eestis kindlustatud 1890 tõukeratast. Linnapildis näeb kõige enam Bolti elektritõukse, kuid need kaaluvad 24 kilo ehk jäävad napilt alla selle piiri, millest alates kindlustus on kohustuslik. Teise tõukerattaid rentiva ettevõtte Tuul Mobility rattad kaaluvad aga üle 25 kilo.
Keskerakonna fraktsiooni kuuluv riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart nimetas eelmisel nädalal, kui erikomisjon kergliikurite kindlustamise teemat käsitles, sellist olukorda turgu moonutavaks, kuna samal tegevusalal ja samadel tingimustel tegutsevad ettevõtted seatakse ebavõrdsesse olukorda. Kovalenko-Kõlvarti sõnul tekitab küsimusi, miks eelnõus just selline kriteerium kehtestati ja kas sellele eelnes lobitöö ministeeriumides või poliitiliste erakondadega.
Bolti tõukerataste suuna juht Karl Apsolon ütles ERR-ile, et Bolt ei ole osalenud Euroopa Liidu liikluskindlustuse direktiivi ülevõtmise mõjutamises ega ole teinud lobitööd selle sisu kujundamiseks. Ta tõi välja, et nende tõukerattad olid kindlustatud juba enne EL-i direktiivi ülevõtmist.
"Bolti tõukeratastel on alates 2021. aastast kahte tüüpi kindlustus: õnnetusjuhtumikindlustus, mis aitab katta sõitja tõsiste vigastustega seotud kulud, ning üldvastutuskindlustus, mis katab kahjud, mille sõitja võib põhjustada kolmandate isikute varale või tervisele," sõnas Apsolon.
Ta lisas, et see kindlustus tagab samaväärse katte, nagu sellest aastast kohustuslikuks muutunud tõukerataste liikluskindlustus.
"Õnnetuse toimumise korral on omavastutus kasutajale null eurot," kinnitas Bolti esindaja.
LKF: liikluskindlustuse kaitse on laiem
Lauri Potsepp märkis, et ükski vabatahtlik vastutuskindlustus ei asenda liikluskindlustust.
"Liikluskindlustuse kaitse on laiem ning see kaitseb kahju kannatanut alati, näiteks ka siis, kui kahju tekitaja oli õnnetuse põhjustamise ajal alkoholijoobes. Teine oluline asjaolu on see, et liikluskindlustuse puhul saab kannatanu kahju hüvitamist nõuda otse kindlustusandjalt," lausus LKF-i juhatuse liige.
Potsepp lisas, et kuna elektritõukeratta juht ei saa välistada, et ta kahju tekitab, siis tuleks võimalusel eelistada elektritõukeratast, mille juhi vastutus on liikluskindlustuse kaitse all.
Apsoloni sõnul on Boltil olnud turul tõukerataste eri mudeleid, mille kaal on jäänud vahemikku 16 kilost kuni 34 kiloni ning ajal, mil direktiiv üle võeti, oli neil ka 34-kiloseid tõukse. Praegu turulolevad tõukerattad kaaluvad 16-24 kilo.
Bolt rõhutab, et nad on rakendanud kiirusepiiranguid ning neil töötavad patrullmeeskonnad, kes sõidavad Tallinnas ringi ja viivad valesti pargitud tõukerattad õigesse parkimiskohta. Kasutuses on ka AI-tööriist, mis vajadusel edastab info valesti parkimise kohta.
"Samuti on meil tandemsõidu tuvastamise funktsioon, mille puhul jälgime, et inimesed sõidaksid tõukeratastega üksi," lausus Apsolon.
Ta märkis, et Bolt teeb koostööd politseiga ja neil kehtib joobes sõitmisele nulltolerants, ka jagavad nad liiklusandmeid omavalitsustega, et toetada kergliikluse planeerimist.
"Tõukerattad on linnades uus liikuvusviis ja nende kasutuselevõtt vajab aega, harjumist ning tugevat koostööd kõigi osapoolte vahel. Meie eesmärk on teha linnadega koostööd, et kergliiklus oleks ohutu ja tõukeratastel oleks linnakeskkonnas oma selge koht," lisas Apsolon.
Transpordiameti statistika kohaselt sai eelmisel aastal kergliikurijuhi osalusel liiklusõnnetustes kannatada 422 inimest, sealhulgas sai vigastada 111 alaealist. Õnnetustes suri kaks täiskasvanut.
Toimetaja: Karin Koppel