Just selline heli peaks mõne aja pärast andma meie mobiiltelefonides märku, et riik on saatnud teavituse võimaliku ohu kohta. Seda isegi juhul, kui olete oma telefoni pannud hääletule režiimile või on mobiilivõrk maas. Tegu on sel suvel testimisele mineva taskusireeni lahendusega.

Siseministeeriumi nõunik ja taskusireeni projektijuht Kadi Luht-Kallas ütles, et taskusireeni tehnoloogia abil jõuavad teavitused inimesteni kiiremini.

"Sellise lahenduse puhul me räägime sellest, et see jõuab hästi kiiresti kõigini, kui me võrdleme seda sama näiteks SMS-iga, mis eeldab seda, et saadetakse ükshaaval kõigile numbritele süsteemis küll sees automaatselt ja väga suures mahus korraga, siis siinne lahendus on selline, et kõik kes selles levialas on, kes on ohualas saavad selle automaatselt kohe," sõnas Luht-Kallas.

Praegu saadetakse ohuteavitusi SMS-iga, aga need võivad jääda hiljaks või on ebatäpsed, sest sõltuvad mobiilimastide võrgu tihedusest. Lisaks võivad teavitused jääda lihtsalt kahe silmavahele, kui pidevalt telefoni ei kasuta. Taskusireeni puhul on see välistatud, sest häält hakkab mobiil tegema igal juhul. 

"See põhineb 5G meedia edastustehnoloogial, ehk samamoodi nagu televisioon ja raadio täna saavad sinu koju, raadiosse, televiisorisse, nüüd on siis üks uus lahendus, kuidas see signaal saab kõigile üheaegselt Levira kõrgetest mastidest. kõrge toimepidevusega mastidest siis mobiiltelefoni," lausus Levira tehnoloogia- ja IT-direktor Kristo Kaasan.

Lahendust hakatakse testima sel suvel ja esialgu hakkavad häält tegema vaid üksikud telefonid, sest Eesti telefonides pole vastav raadiosagedus esialgu aktiveeritud.

"Me räägime tehnoloogiast, kus meediaedastus ja mobiilside saavad omavahel kokku ja meil on päris suured küsimused millisesse kategooriasse selline ohutevaituse edastus tegelikult kukuks, sest on eraldisagedused, mis on eraldatud meediaedastusele ja eraldi mobiilsidele, aga ohuteavitus puudutab mõlemat poolt," ütles siseministeeriumi nõunik Kadi Luht-Kallas.

Taskusireeni hakatakse kasutama vaid puhkudel, kui inimestelt eeldatakse kohest kiiret reageeringut, näiteks keemiaõnnetuse või õhurünnaku korral. Heliteavitusega kaasnevad alati ka konkreetsed käitumisjuhised. Kuna Eestis alles luuakse ohuteavitussüsteemi, siis on inimeste teadlikus, kuidas sel juhul käituda väga madal. 

"Kõige olulisem teadmine, mida inimesed peavad teadma, et kui on kriis ja teile saadetakse ohuteavitust, sul tuleb SMS, äpiteavitus või kuuled sireene, siis esimene asi on käituda juhiste järgi ja kui kuuled sireene, siis varjuda ning seejärel alles otsida lisainfot," sõnas päästeameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Argo Kerb. 

Kui taskusireeni tegeliku käivitamiseni läheb veel aega, siis 14. mai suurõppuse Siil ajal pannakse esimest korda tööle kõik ohusireenid, mida Eestis on praegu 22 kohas. Testimise kohta saadetakse SMS teavitusi, sellest antakse teada teles ja raadios ning vastavas nutirakenduses.