Oluline Ukraina sõjas neljapäeval, 24. aprillil kell 19.40:

- Trump mõistis hukka rünnaku Kiievi vastu ja noomis Putinit;

- Venemaa süüdistas Zelenskit ei rahukokkuleppe saboteerimises;

- Vene rünnakus Kiievile hukkus 12 ja sai viga 90 inimest;

- Sõbiha kommenteeris Londonis toimunud Ukraina, Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Saksamaa esindajate vahelisi läbirääkimisi.

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1060 sõdurit.

Trump mõistis hukka rünnaku Kiievi vastu ja noomis Putinit

USA president Donald Trump väljendas neljapäeval rahulolematust Venemaa raketirünnakutega Ukraina pealinnale Kiievile, milles hukkus vähemalt 12 inimest.

"Ma ei ole rahul Venemaa rünnakutega Kiievile," kirjutas Trump sotsiaalmeedias, Vene diktaatorit Vladimir Putinit noomides.

"Täiesti ebavajalik ja väga halb ajastus. STOPP, Vladimir! Nädalas sureb 5000 sõdurit. Teeme selle rahuleppe ära!"

Venemaa süüdistas Zelenskit ei rahukokkuleppe saboteerimises

Venemaa süüdistas neljapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskit rahukokkuleppe saavutamisele suunatud diplomaatia nurjamises, kuna ta välistas sel nädalal Krimmi annekteerimise tunnustamise.

Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles ajakirjanikele, et iga hetkega saab selgemaks, et Zelenskil puudub võime pidada läbirääkimisi sõja lõpetamiseks.

Zelenski ütles teisipäeval, et Krimmi Venemaa osaks tunnistamine rikuks Ukraina põhiseadust. Ukraina rõhutab samas, et on pühendunud täieliku ja tingimusteta relvarahu saavutamisele.

Eelmisel kuul, pärast kõnelusi USA-ga nõustus Ukraina 30-päevase vaherahuga, kuid Venemaa president Vladimir Putin vastas omapoolsete tingimuste ja küsimustega, öeldes, et selline paus annaks Ukrainale võimaluse mobiliseerida rohkem sõdureid ja hankida rohkem relvi.

Trump on viimastel päevadel öelnud, et kui Kiiev ja Moskva ei jõua peagi kokkuleppele, loobub ta püüdest vahendada läbirääkimisi rahukokkuleppe üle.

Zahharova ütles, et Euroopa riikide otsused jätkata Kiievile relvade tarnimist innustavad Zelenskit sõda jätkama ning et nende suhtumine näitab, et mõnda Euroopa riiki hirmutab väljavaade Venemaa võidust.

Kreml väljendas neljapäeval nõusolekut ka USA presidendi Donald Trumpiga, kelle sõnul kaotas Ukraina Krimmi poolsaare, mille Venemaa 2014. aastal vallutas, juba aastate eest.

"See vastab täielikult meie arusaamale, mida me oleme juba pikka aega rääkinud," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov vastuseks AFP küsimusele.

Ukraina on korduvalt öelnud, et ei loobu rahuleppes Venemaaga Krimmist.

Zelenski ütles neljapäeval, et Kiiev teeb kõik, mida tema liitlased soovivad, kuid ei saa tunnustada Krimmi annekteerimist Venemaa poolt, sest see on Ukraina põhiseadusega vastuolus.

"Me teeme kõik, mida meie partnerid on pakkunud, ainult seda, mis on vastuolus meie seaduste ja põhiseadusega, ei saa me teha," ütles Zelenski Lõuna-Aafrika Vabariigis pressikonverentsil.

Vene rünnakus Kiievile hukkus 12 ja sai viga 90 inimest

Vene relvajõud ründasid neljapäeva varahommikul Kiievi linna rakettide ja droonidega, tappes vähemalt 12 inimest. Vigastada sai vähemalt 90 inimest, kellest kuus on lapsed, teatasid Ukraina võimud.

Venemaa korraldas ööl vastu neljapäeva ulatusliku droonirünnaku ka Harkivi linna vastu. Linnas oli kuulda plahvatusi. 

Venemaa ründas rakettidega veel Dnipropetrovski oblastis asuvat Pavlohradi linna, ka mujal Ukrainas kõlasid neljapäeva varahommikul õhutõrjesireenid, vahendas Ukrainska Pravda. 

Ukraina õhujõud teatasid hiljem, et Venemaa ründas ööl vastu neljapäeva Ukrainat vähemalt 70 raketi ja 145 drooniga. Õhujõud teatasid, et tuvastasid 215 vaenlase sihtmärki, millest tulistati alla 112.

Sõbiha kommenteeris Londonis toimunud Ukraina, Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Saksamaa esindajate vahelisi läbirääkimisi

Ukraina välisminister Andri Sõbiha teatas, et kolmapäevastel kohtumistel Londonis õnnestus osapooltel kooskõlastada oma seisukohad ja kinnitada taas pühendumust püsivale rahule ja julgeolekule.

Minister kirjutas sellest sotsiaalmeedias, kus kommenteeris Londonis toimunud Ukraina, Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Saksamaa esindajate vahelisi läbirääkimisi.

Sõbiha täpsustas, et koos presidendikantselei juhi Andri Jermaki ja kaitseminister Rustem Umeroviga pidas ta kolm olulist kohtumist. Esiteks toimus kahepoolne kohtumine Ühendkuningriigi välisministri David Lammy ja kaitseministri John Healeyga. Sellele järgnes mitmepoolne kohtumine Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa riikliku julgeoleku ja välispoliitika nõunikega ning lõpuks kohtumine USA erisaadiku kindral Keith Kelloggiga.

"Meie kohtumine Ühendkuningriigi ametivendadega keskendus teele rahuni ja sel aastal meie juhtide allkirjastatud saja-aastase Ukraina ja Suurbritannia partnerluslepingu rakendamisele. Oleme tänulikud oma Suurbritannia sõpradele nende vankumatu toetuse eest," märkis välisminister.

Sõbiha sõnul kinnitasid osalejad sisuka vestluse käigus Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Saksamaa esindajatega, mis tugines varasematele diplomaatilistele püüdlustele Pariisis, Ukraina pühendumust USA presidendi Donald Trumpi juhitud rahupüüdlustele ja valmisolekut liikuda edasi kõikehõlmava, õiglase ja püsiva rahu suunas.

"Jätkame regulaarset dialoogi," lisas välisminister.

Kohtumise kohta USA erisaadiku kindral Keith Kelloggiga teatas Sõbiha, et toimus konstruktiivne mõttevahetus tee üle rahuni.

"Ukraina tahab sõja lõppu rohkem kui keegi teine maailmas. Oleme pühendunud selle eesmärgi saavutamiseks koos töötamisele," rõhutas minister.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1060 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 945 330 (võrdlus eelmise päevaga +1060);

- tankid 10 694 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 22 312 (+5);

- suurtükisüsteemid 26 823 (+49);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1369 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1141 (+1);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 33 660 (+134);

- tiibraketid 3148 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 45 755 (+134);

- eritehnika 3860 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.