Veebruarist käivitus Eestis koos Venemaa elektrivõrgust eraldamisega ka sagedusreservide turg. Sagedusreservid on olulised, et elektrisüsteem oleks igal ajal tasakaalus.

Sagedusreserve hangitakse päev ette turult ja Elering hindas, et selle aasta jooksul läheb sageduste hankimine maksma kokku 60 miljonit eurot. Veebruaris kulus sageduste hankimise peale kolm miljonit eurot. Märtsis aga juba 11 miljonit.

Nüüd näib, et ka aprillis võib sagedustele minna pigem märtsiga sama summa, ütles ERR-ile Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp.

Probleemiks on osutunud liialt vähelikviidne turg, milles paljudel hetkedel teevad hinda väga kallid tootmisseadmed. Pidevalt on mitmetel tundidel hind 4000 eurot megavatt-tunnist.

Sappi sõnul ei osatud kuigi hästi hinnata, kui vähe võiks panustada Läti tootmisvahendeid reservturgudel. Lisaks mängivad ka rolli Riia gaasijaamad, mis soojemate ilmadega vähem linna kütavad.

Lisaks, kui märtsist tuli ette peamiselt reservide turul toimetava Leedu Kruonise 900-megavatise pumphüdroelektrijaama hooldusi, siis lendasid hinnad üles, sest tuli käivitada jaamu, mis hinnad lakke viisid.

Desünkroniseerimiseks sai Eesti erandi, et võib 2028. aasta lõpuni kasutada Kiisa avariielektrijaama sagedusreservina ja sellega turult hangitava sagedusreservi nõudlust vähendada. Omalt poolt lubas Elering seda mitte teha täisvõimsuses, 250 megavatti, vaid Eesti reservinõudluse ulatuses, Sappi sõnul sõltuvalt päevast umbes 190 megavatti.

Praeguseks hindas Elering aga, et olukorras, kus kuine sagedusreservi hankimise kulu ületab tugevalt varem prognoositut, tuleks midagi ette võtta.

Lahenduseks küsis Elering konkurentsiametilt loa võtta kasutusele ka ülejääva Kiisa mahu suuruses 60 megavatti üles ja 40 megavatti alla.

Selle loa Elering ka sai ja reedest vähendab Kiisa täismahus sagedusreservide nõudlust.

Elering ise hindas, et samm võiks mõnel päeval kõiki Balti põhivõrguettevõtjaid arvestades kokku hoida sagedusreservide hankimise kulude arvelt vahemikus 1–1,2 miljonit eurot.

"Seda ei ole nüüd väga palju, aga ega meil ei ole ka siin väga palju vaja, et olukord läheks paremaks. Meil need reservid on olemas, võimsused on olemas. Mis toob kõvasti hindu alla, on kui reservide pakkumiseks ei pea eraldi mõnda soojuselektrijaama tööle panema. Töölepanemine on suur kulu," rääkis Sapp.

"Meil ei ole palju puudu selleks, et hinnad oleksid jälle veebruari tasemel. Või prognoosi tasemel," märkis Sapp. Tema sõnul on niikuinii olukord ajas paranev, sest järjest tuleb regiooni uusi võimsusi juurde, millega on sagedusreservi turule võimalik pakkumisi teha. Seega ka võimalik kokkuhoid oleks suurusjärgus mõnikümmend miljonit eurot.

Muudatus ei meeldi tõenäoliselt sagedusreservi turul osalevatele odavatele pakkujatele, kelle võimalus mõne soojuselektrijaama käivitamisel suurt kasumit teenida väheneb.

"See ei saa olla neil õigustatud ootus, et nende tulu on kümnekordne, mõnel päeval, kui pannakse soojuselektrijaam tööle," märkis Sapp.

Sagedusreservi tasu kaetakse aasta lõpuni Eleringi kogutud ülekoormustasu arvelt. Sealt edasi hakkavad seda tasuma elektritootjad ja -tarbijad.