Balti reservide turgu painavad struktuursed probleemid, ütleb Eesti suurim elektritootja Eesti Energia: turuosalistel ehk võimsuste ja reservide pakkujatel pole täpset ülevaadet, mis ja kuidas turul toimub; samuti on neil kahtlused selle kohta, kui palju Baltimaades on reguleerimisvõimsusi, mida ka tegelikult päevast-päeva vajadusel kasutada saab.

Lisaks mõjutab ja moonutab turgu süsteemioperaatorite enda turul osalemine, leiab Eesti Energia: näiteks on lubatud turul osaleda Eleringile kuuluval 250-megavatisel Kiisa elektrijaamal.

Probleemiks on ka võimsus- ja reguleerimisturu vahelised ebakõlad ning võimalikud hinnamanipulatsioonid.

Eesti Energia mure suure elektritootjana, kes oma toomisvõimsusi sagedusturul loodetul määral kasutada ei saa, on mõistetav: ootus ju oli, et sagedusereservide turg annab võimaluse lisateenistuseks. Näiteks ütles energiakontserni energiakaubanduse ja portfellijuhtimise direktor Armen Kasparov aprillis ERR-ile, et sagedusreservide turu avanemine on avanud Eesti Energia juhitavatele võimsustele uued potentsiaalsed tuluallikad.

Kuid nad ei ole kriitikas ainsad: ka energiaturu ekspert, Baltic Energy Partnersi partner Marko Allikson ütles hiljuti ERR-ile, et kogu Baltimaade reserviturg on endiselt lapsekingades ning sellel puudub piisav läbipaistvus.

Kõik asjatundjad ja ka Elering ise kinnitavad, et reguleerimisvõimsustest Baltimaades puudust pole ja seda näitab ka süsteemioperaatorite poolt kvalifitseeritud võimsuste maht: elektrisüsteemi stabiilsuse hoidmiseks vajalike erinevate reservitoodete maht ületab tegelikku vajadust 4,5- kuni 10-kordselt.

Ent tegelikkus võib olla midagi muud, kahtlustab Eesti Energia. Pilt on petlik, sest ligikaudu pooli süsteemioperaatorite poolt kvalifitseeritud võimsusi pole reservide turule kunagi pakutud, ütles ERR-ile Eesti Energia regulaatorsuhete osakonna juht Andres Tropp.

Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp ütles ERR-ile, et reservituru ja reservide võimsusturu andmed on täiesti avalikud vastavatel veebikülgedel, lisaks on süsteemihaldurid avaldanud eelkvalifitseeritud reservide kogused.

"Turuosalistel ei ole kindlasti vähe infot turu toimimise kohta, võrreldes reserviturgudega naaberriikides või ka elektri päev-ette turuga," lausus Sapp.

Eesti Energia saatis tänavu mais konkurentsiametile kirja, et nood uuriks, kas Balti kolme süsteemioperaatori poolt välja öeldud reguleerimisvõimsuste maht ikka vastab tõele. Vastust pole siiani tulnud.

Nii mõnigi probleem on seotud Lätiga

Võimsused, mida pole kunagi reservide turule pakutud, asuvad peamiselt Lätis ja eelkõige on tegu sealsete hüdroelektrijaamadega.

Miks lätlased odava omahinnaga hüdroenergiat reservide turul ei paku, jääb vähemalt Eesti Energiale arusaamatuks – reguleerimisturu kõrgetelt hindadelt oleks võimalik teenida palju suuremat marginaali kui tavapärasel päev-ette elektriturul.

Hüdrojaamade omanik pole enda käitumist turule kuidagi selgitanud. "Võib järeldada, et Läti hüdrojaamad ei saa reguleerimisturule pakkumisi teha tehniliste probleemide tõttu. Kui viimane peaks vastama tõele, siis jääb aga arusaamatuks, kuidas said need võimsused Läti süsteemioperaatori poolt reservitoodete pakkumiseks sobivate tootmisvõimsustena kvalifitseeritud," lausus Tropp

Ja kui need võimsused turule pakkumisi teha ei suuda, kuid on selleks kvalifitseeritud, siis võib käsitleda seda turumanipulatsioonina või selle katsena, leiab Eesti Energia.

Sapp kinnitas, et võimsuste mittepakkumise probleem on seotud eelkõige Läti hüdrojaamadega, mis erinevatele põhjustele (Daugava jõe veetase, keskkonnanõuded, tehnilised piirangud) viidates teevad kvalifitseeritud võimsusega võrreldes väikeseid pakkumisi.

"See on tekitanud küsimusi nii turuosalistes kui ka Eleringil. Oleme sellel teemal suhelnud nii Läti süsteemihalduri kui ka (konkreetse) Läti turuosalisega. Läti hüdroelektrijaamade reservide pakkumise kogused ja pakkumise võimekusega seotud info Nord Pooli kiirete turuteadete platvormil on mõnevõrra paranenud," ütles Sapp.

Sapp lisas, et kuivõrd iga turuosalise pakkumised on nende ärisaladus, siis selle avalikustamine pole süsteemihalduritele lubatud. "Kuid vastavalt turuosaliste palvele töötame koos Läti ja Leedu süsteemihalduritega lahenduse suunas, mis võimaldaks avaldada pakkumiskõverad," lausus ta.

Kõik on justkui olemas, aga tegelikult on hoopis puudu

Tasakaalustamise teenuste turg jaguneb sagedusreservide võimsusturuks, kus süsteemihaldurid hangivad reguleerimiseks vajalikku reservvõimsust, ja reguleerimisturuks, kus süsteemihaldurid hangivad tasakaalu saavutamiseks vajaminevat energiat.

Võimsusturule eduka pakkumise teinud turuosalistel on kohustus teha pakkumine ka reguleerimisturule. Siin on aga üks suur probleem: keskmine tasakaalustava võimsuse aktiveerimise vajadus on Baltimaades igapäevaselt vaid umbes 100 megavatti; võimsuste turu suurtel tegijatel on aga tootmisvarad, millega nii väikseid pakkumisi teha ei saa. Tropp tõi näiteks leedukate Kruonise pumphüdroelektrijaama pumbad, mille aktiveerimise miinimumkogus on 200 megavatti.

"Neid läheb vaja vaid harvadel juhtudel, kui mõni piiriülene ülekandevõimsus peaks tööst välja langema," nentis Tropp.

Teine suur, Eleringile kuuluv Kiisa elektrijaam, osaleb turul eriloa alusel, aga sekkub turule ainult siis, kui turupõhiseid pakkumisi on puudu.

"Seega oleme olukorras, kus võimsusturul hangitavad võimsused reguleerimisturul enamasti ei osale ja sagedusreservide võimsusturg reguleerimisturgu ei toeta, kuigi loogiliselt võttes peaks ta seda tegema," märkis Tropp.

Samalaadne mure on ka Eesti Energial endal: nende suured põlevkivijaamad sagedusreservide võimsusturule ei pääse ning kui ka tavalisel, päev-ette või päevasisesel elektriturul on hinnad madalad, ei saa need teha pakkumisi ka sagedusturule, sest mõneks tunniks jaama ei käivitata ning pikem tööaeg tooks juba kahjumit.

"Sellises olukorras katavad reguleerimisturu vajadused väiksemate turuosaliste seadmed ja kui nende pakutavast ei piisa, siis sekkub reguleerimisturule Kiisa elektrijaam," lausus Tropp.

Sagedusturul on seega rasvaselt välja joonistunud probleem, millele viitas ka Allikson, ja mis oli teada enne sagedusturu avamist: paindlikke tootmisvarasid on puudu. Ka Kasparov märkis aprillis, et puudu on uusi toomis- ja salvestusvõimsusi, millega oleks võimalik kiiresti reageerida.

Selliseid auke hakkas hiljuti oma huvides ära kasutama üks Läti turuosaline, kes tegi järjest kõrgema hinnaga pakkumisi. Ühel hetkel tõusis megavatt-tunni hind pea 10 000 euroni. See juhtus eelmisel nädalal.

Tropp ütles, et alates juuli lõpust on Läti piirkonnas marginaalse mahuga ehk alla 10-megavatised pakkujad teinud järjest kõrgemate hindadega pakkumisi. "Esmalt 3000 eurot megavatt-tunnist, see järel 4999 eurot ja eelmisel nädalal juba 9999 eurot ja -9999 eurot megavatt-tunnist," lausus ta.

Tropp lisas, et kuigi turu läbipaistmatuse tõttu ei oska teised turuosalised öelda, mis on nende pakutud hindade alused, on väga raske uskuda, et sellist käitumist on võimalik kuidagi turureeglite järgi põhjendada. Nagu öeldud, viitab Elering ärisaladuse kaitsele.

"See, et selline hindade "õngitsemine" jätkub, viitab otseselt Läti turujärelevalve nõrkusele," nentis Tropp.

Kahtlasi pakkumisi hakatakse uurima ja rikkumisi karistama

See ei ole tavalise elektritarbija jaoks (hinna)mäng, mida põnevusega saab eemalt jälgida – selle tulemus jõuab lõpuks elektriarvele nii või teisiti, sest elektrisüsteemi tasakaalus hoidmist ei suuda turuosalised kõike oma kuludesse kirjutada.

"Kuna tasakaalustamise teenuste turg on Balti riikides ühine, siis paraku nendest ülikõrgetest hindadest saavad kahju ka Eesti turuosalised ja tarbijad, mistõttu ei tohiks Eesti ametiasutused sellistesse juhtumitesse kergekäeliselt suhtuda ning peaksid avaldama Lätile survet selliste juhtumite ärahoidmiseks ja kiireks lahendamiseks," nentis Tropp.

Elering andis asjale ametliku käigu eelmisel nädalal kui saatis kirja Läti süsteemioperaatorile AST-ile ja ka sealsele konkurentsiametile.

Sapp ütles, et AST suhtles kõrgeid pakkumisi teinud turuosalisega ning sel nädalal pole enam niivõrd ekstreemseid hindu sagedusturul esinenud.

"Kõrgeid hindu teinud Läti turuosaline on oluliselt oma pakkumiskäitumist muutnud peale seda, kui temaga ühendust võeti," nentis Sapp.

Teisipäeval saatsid Balti regulaatorid 141 turuosalisele ametliku kirja, milles rõhutatakse vastutustundliku pakkumiste esitamise olulisust. ERR-i poolt nähtud kirjas hoiatatakse turuosalisi, et kolme riigi järelevalveasutused, Eesti puhul konkurentsiamet, hakkavad tähelepanelikult sagedusturul toimuvat ning kahtlasi hinnapakkumisi hakkavad uurima nii need asutused kui ka Balti süsteemioperaatorid. Kui tuleb välja, et tegu on rikkumisega, saab turuosalisele peale panna sanktsioonid.

Eesti konkurentsiamet on ERR-ile öelnud, et konkreetselt Lätis toimuvat võimalikku turumanipulatsiooni nemad ei menetle, vaid seda teeb Läti vastav asutus.

Eesti Energia kahtleb ka Kiisa elektrijaama turul osalemise vajalikkuses

Kuid, ütleb Eesti Energia – ülikõrged hinnad Balti reguleerimisturul ei ole pelgalt ühe Läti turuosalise õngitsemise tulemus, vaid tegu on turu ülesehitusega seotud struktuursete probleemidega. Ja seegi tähendab, et elektritootjate ja -müüjate kulud oma müügiportfellide prognoosimisel ja tasakaalustamisel on oluliselt kasvanud, mistõttu enda tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks suunatakse need varem või hiljem ka tarbijatele.

Kriitikat on turuosaliste poolt pälvinud ka Eleringile kuuluva 250-megavatise Kiisa elektrijaama osalemine turul. Tegu on ettevaatusabinõuga alles avatud turul, sellest saavad kõik aru, kuid kuude jooksul on tekkinud küsimus, kas Kiisa ikka osaleb turul ainult siis, kui on vaja elektrisüsteemi turvalisus tagada.

Et turul osalemiseks eriloa saanud Kiisa elektrijaam surub turult välja suure hulga juhitavaid reguleerimisvõimsusi, on niigi taunitav, leiab Eesti Energia, kuid lisaks osaleb Kiisa viimase pakkuja reegli tõttu turul väga kõrge hinnaga pakkumistega, teenides nii suurt tulu, märkis Tropp.

"Elering saab osa reguleerimisturu kõrgetest hindadest, sest vastavalt konkurentsiameti poolt heaks kiidetud elektrisüsteemi bilansi tagamise eeskirjadele hinnastatakse Kiisa elektrijaama teenust reguleerimisturu kõige kõrgemast turupakkumisest tuletatud hinnaga. Tõsi, Elering kasutab küll sel viisil teenitud raha teiste reservide ostmise finantseerimiseks, kuid tegemist on selgelt kunstlike, mitte kulupõhiste hinnatasemetega, mis turuosaliste ja lõpptarbijate kulusid suurendavad," lausus ta

See tähendab, et Kiisa elektrijaam osaleb reguleerimisturul väga kõrgete mittekulupõhiste hindadega ning isegi olukorras, kus Kiisa elektrijaam osaleb reguleerimisturul viimase pakkujana, ei ole põhjendatud selle osalemine turul mittekulupõhiste hindadega, ütles Tropp.

Eesti Energia pöörduski konkurentsiameti poole, et nood tuvastaks, kui palju ikkagi süsteemioperaatorid peaksid oma varadega turul osalema ning kui palju peaks turule tulema uusi tootmis- ja salvestusvõimsusi, et näiteks Elering Kiisa jaama turult ära võtaks. Kirjale pole veel vastust tulnud.

Sapp põhjendas, et kui Kiisa jaama võimsust mitte arvestada, siis tähendaks see suurema koguse reservide ostmist turuosalistelt ning Eesti tarbijale kümnete miljonite eurode suurust lisakulu aastas.

"Tootjate vaates on selline soov mõistetav, kuid pole elektritarbijate ja elektri lõpphinna vaates mõeldav. Kiisa jaama arvesse võtmine reservide võimsuse hindamisel tähendab tarbija jaoks odavamaid kulusid," lausus Sapp.

Kiisa jaama mittekulupõhiste pakkumiste kohta ütles Sapp, et kuivõrd Kiisa on viimane reserv, mis käivitatakse, siis saabki lähtuda kõige kallimast turupõhisest pakkumisest ning see on ka põhjus, miks ei ole võimalik teha pakkumisi kulupõhiselt.

"Lisaks on oluline arvestada, et mFRR-i (manuaalne sageduse taastamise reserv) turg on praegu suhteliselt õhuke ning ilma Kiisa võimsuseta ei pruugi vajalikku reservide kogust alati turult kokku saada, mis muudaks varustuskindluse tagamise oluliselt keerulisemaks," märkis Sapp.

Elering sai aprillis konkurentsiametilt loa kasutada Kiisa jaama täisvõimsusel (250 megavatti) sagedusreservi turul. Elering enda hinnangul aitaks see mõnel päeval kokku hoida sagedusreservide hankimise kulude arvelt 1–1,2 miljonit eurot.

Tänavu on keskmine Balti riikides käivitatud reservide kogus üles suunas olnud päevas 25 megavatti ja alla suunas 70 megavatti. Maksimaalsed käivitatud kogused on mõlemas suunas olnud umbes 650 megavatti.

Kuue kuuga on Elering sagedusreservide eest maksnud 56 miljonit

Kui mullu prognoosisid Balti süsteemioperaatorid, et Eesti ehk Eleringi osa sagedusreservide kulust oleks umbes 60 miljonit eurot, siis paari esimese kuuga sai selgeks, et see summa tuleb aasta peale suurem. Juulis ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, et tänavune kulu sagedusreservile jõuab 100 miljoni euroni.

Veebruarist juulini oli kulu kokku 56 miljonit eurot.

Sagedusreservi kulud katab sel aastal süsteemihaldur Elering ülekoormustasust. Järgmisel aastal, mil prognoosi järgi on kulud 60 miljonit eurot, katavad 60 protsenti sellest elektri tarbijad ja 40 protsenti tootjad. Kulu, mis kerkib üle 60 miljoni euro, katab Elering, ütles Sutt.

Eleringi väljamaksed sagedusreservi turuosalistele (miljonites eurodes):

• veebruar 2,8
• märts 11,4
• aprill 21,0
• mai 8,5
• juuni 1,9
• juuli 11,5

Sagedusreservid on need elektrijaamad ja salvestid, mis on valmis kiiresti reageerima muutustele elektrivõrgus, nagu elektrijaamade rikked, millega tekib võrgus ülejääk või puudujääk, mis võib ohustada 50-hertsise sageduse hoidmist. Reservi pakkujad peavad suutma viivitamatult käivitada lisatootmisvõimsusi puudujäägi tekkimisel või siis oma töötava tootmisüksuse võimsust vähendama, kui võrgus tekib ülepakkumine.