Eestlaste edu sagedusturul käristas suureks elektrihinna vahe Läti-Leeduga

Sel nädalal on börsielektri keskmine päevane hind olnud Eestis mitu korda odavam kui lõunanaabritel. Selle olukorra on tinginud Eesti turuosaliste edu sagedusturul võimsuste pakkumisel, mistõttu on tavapärasest suurem osa Eesti-Läti elektriühendusest reserveeritud sagedusturu jaoks.
Viimased viis päeva on Eestis olnud elektri hind tavaturul päeva keskmisena Lätist ja Leedust selgelt odavam. Kuigi ka aastate lõikes on elektri hind olnud Eestis lõunanaabritest mõnevõrra odavam, pole vahe olnud pikema perioodi peale mitmekordne.
Näiteks pühapäeval oli päeva keskmine hind Eestis 1,46 eurot megavatt-tunnist, Lätis-Leedus 26,85 eurot; esmaspäeval olid keskmised vastavalt 6,03 ja 63,65 eurot. Neljapäeval on Eestis elektri keskmine hind 17,6 eurot megavatt-tunnist, Lätis ja Leedus 85,5 eurot.
Hinnavahe kärisemise taga on Baltimaade sagedusreservide turg, kus Eesti ettevõtted on teinud edukaid pakkumisi ning seetõttu on tavapärasest suurem osa Eesti ja Läti vaheliste ülekandeliinid võimsusest reserveeritud sagedusturu teenuste katmiseks, ütles ERR-ile Alexela energiakaubanduse portfellijuht Kalvi Nõu.
"Näib, et Eesti turuosalised on muutunud järjest edukamaks võimsuste pakkujaks ka Läti ja Leedu vajaduste katmisel. See omakorda tähendab suuremaid piiranguid tavapärastele Eesti-Läti elektri ülekandevõimsustele," lausus ta.
Marko Allikson Baltic Energy Partnersist märkis, et Eesti konkurentsivõimelised kiirelt juhitavad salvestuse- ja tootmisvõimsused aitavad katta suure osa Baltimaade manuaalse sagedusreservi vajadustest. "See vähendab päev-ette turu jaoks saadaolevat Eesti-Läti ühendust," ütles ta.
Tuul puhus hinna alla
Elektri hind on Eestis sel nädalal olnud madal, sest ilm on olnud tuuline ja ka Soomest on tulnud odavat tuuleelektrit, mis hoiab Eestis elektrihinna madalal ka õhtul ja öösel, ütles Allikson. Kuivõrd Eesti-Läti ja piiril on praegu tekkinud pudelikael, siis lõunanaabrid sellest odavast elektrist osa ei saa. Näiteks oli neljapäeva öötundidel ja varahommikul Eestis ja Soomes megavatt-tunni hind veidi üle kahe euro, Lätis ja Leedus ulatus hind üle 100 euro.
Päevastel tundidel, mil päikeseelektri tootmine on tipus, on Lätis ja Leedus Eestiga võrreldav, isegi veidi odavam hind, kuid tarbija jaoks on see vahe marginaalne, kuivõrd hind on väga madal, mõne euro tasemel megavatt-tunnist. Madalam hind lõuna pool tähendab seda, et sealset päikeseelektrit eksporditakse päevasel ajal Eestisse ja Soome.
Nõu märkis, et lähipäevad näitavad, kas Eesti-Soome ning Läti-Leedu suur hinnavahe tekkimine on ajutine anomaalia, mida võimendasid ka väga tuulised ilmastikuolud, või jätkub sama trend ka siis, kui tuuleolud normaliseeruvad.
Eesti elektritarbijatele ja elektrimüüjatele on praegune olukord üldiselt positiivne areng, Eesti elektritootjate jaoks on mõju aga pigem negatiivne, lisas Nõu.
"Eesti tarbijatele on see kahtlemata hea, aga eelkõige põlevkivielektri hoiab see reeglina turult väljas," lausus Allikson.
Alliksoni sõnul on hinnavahed Lätiga olnud varasemast suuremad alates Estlinkide töökorda saamisest ning ainult küttehooajal ning Daugava jõe suurvee perioodidel vähenevad hinnavahed või pöörduvad kuu keskmisena isegi Eesti kahjuks.
Nõu: praegune olukord näitab, kui olulised on FTR-id
Nõu sõnul toob praegune olukord selgelt välja, kui oluline on, et turul oleks piisavas mahus finantsinstrumente ehk FTR-e, millega elektrimüüjad saavad ootamatute hinnakõikumistega kaasnevaid riske maandada.
"Müüjad, kes ei ole suutnud Läti ja Leedu turgudel oma hinnariski piisavalt hajutada või maandada, võivad sellistes tingimustes kanda märkimisväärset kahju," lausus Nõu.
Elering ja Fingrid kavatsevad alates 2027. aastast vähendada Soome–Eesti vaheliste elektrihinna kindlustusinstrumentide mahtu 650 megavatilt 350 megavatini. Eleringi sõnul on see vajalik, et viia FTR-ide maht vastavusse Eesti turu tegeliku vajadusega ja vähendada tarbijatele tekkivaid finantsriske.
Elektrimüüjad ütlesid Eleringi ja Fingridi kavatsust kommenteerides, et see võib muuta fikseeritud pakettide hinna märgatavalt kallimaks ja tähendab, et osa riske liigub rohkem elektrimüüjate ja -tarbijate kanda.
FTR (forward transmission right) on finantsinstrument, millega elektrimüüjad maandavad riski, kui nad pakuvad fikseeritud hinnaga pakette, kuid ostavad elektrit teisest riigist, näiteks Soomest. Kui kahe riigi vahel tekib hinnavahe, katab FTR selle erinevuse.










