Pakistan ja India vaidlevad Kashmiri kuuluvuse üle juba aastakümneid. Tänased piirid on suuresti paika pannud 1947. aastal peetud sõjaga India ja Pakistani vahel, kuid kumbki riik peab teisele kuuluvaid alasid enda omaks.

Vahepeal on toimunud veel mitu sõda ning 2019. aastal pommitasid India sõjalennukid Pakistanis asuvaid sihtmärke. Need õhurünnakud olid toona jätkuks varem India kontrollitud Kashmiris toimunud enesetapurünnakule, milles hukkus rohkem kui 40 India julgeolekujõudude liiget.

Teisipäeval sai surma 26 inimest ning seejärel käskis India kõigil Pakistani kodanikel riigist lahkuda. India peatas ka tähtsa veejagamise leppe Pakistaniga. India peaminister Narendra Modi ütles aga neljapäeval otsekohesel viisil, et riik otsib terroristid üles. 

Modi valitsus tühistas ka moslemite enamusega Kashmiri põhiseadusliku autonoomia ning võttis piirkonna otsese keskvalitsuse kontrolli alla. 

Islamabad saadab aga välja India diplomaate ja teatas, et veejagamise leppe peatamine tähendab sõjaakti. Pakistan teatas neljapäeval, et peatab kaubavahetuse Indiaga ja nimetas New Delhi poolt kehtestatud meetmeid ebaõiglasteks. 

Analüütikud ootavad nüüd, millised on New Delhi ja Islamabadi järgmised sammud. Pakistani ametnik teatas reedel, et India piiril toimus tulevahetus, seega pingete eskaleerumise oht on olemas.

"Me ei tea, kuidas see välja näeks, praegu on mõttetu spekuleerida, kuid ma arvan, et 2019. aasta Balakoti kriis annab mõningaid vihjeid selle kohta, mida India reageerimise puhul jälgida," ütles Stanfordi ülikooli teadur Arzan Tarapore telekanalile CNN.