Selleks, et näiteks ulatuslike elektrikatkestuste korral ei jääks elanikud ilma võimalusest osta toitu või esmatarbekaupasid hakkas riik koostöös kaupmeestega eelmisel aastal looma kriisipoodide võrgustikku. Eesmärgi järgi on järgmise aasta lõpuks üle Eesti kokku vähemalt 110 kriisikindlat poodi, räägib regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kriisijuht Toomas Unt.

"Eesti Varude Keskuse poolt toimuvad juba jooksvalt generaatorite üleandmised, täiendavad poodide hanked ja koostöös Eesti pangaga oleme loomas ka selle aasta jooksul internetivaba maksevõimalust," ütles Unt.

Praeguseks on varude keskus kriisipoodide leidmiseks teinud kolm riigihanget ja leping on sõlmitud 69 poega. Varude keskuse toiduvaru valdkonna juht Rasmus Berens ütles, et neist omakorda 19 poodi on valmis kasvõi kohe kriisipoena tegutsema.

"Ootavad need 69 poodi siis, et millal meil need generaatorite tarned tulema hakkavad. Neid me järjepanu kogu aeg hangime ja vastavalt nii, kuidas siis poed enda selle elektrivõrgu valmiduse välja ehitavad, toome nendele generaatori hoovi peale. Ja käimas on neljas hange, kus otsime 41 poodi," lausus Berens.

Coop Eesti Keskühistu juhatuse liige Veiko Haavapuu räägib, et Coopil on kriisipoodide hangetes lepingusse läinud 34 kauplust erinevates Eesti piirkondades. Kui riik annab kaupmeestele generaatorid, siis näiteks kaupmeestel tuleb kohendada oma elektrisüsteemi, et saadavaid generaatorid kasutada. Haavapuu sõnul läheb elektrisüsteemide ümberehitus jaeketile maksma hinnanguliselt üle 100 000 euro.

"Kui on tegemist vanema kauplusega, siis tõenäoliselt selliseid generaatorite ühendamise n-ö lahendusi välja pole ehitatud. Uuemate kauplustel pigem see valmisolek on juba loodud kaupluse ehitusel sinna elektrisüsteemi. Aga nüüd sõltub ka loomulikult sellest konkreetsest seadmest, kas ta nüüd ikkagi sobib väljaehitatud ühenduse standardiga või siis on ikkagi olnud mõnel juhul vaja ka elektrisüsteemides, kilpides teha ümberehitusi," rääkis Haavapuu.

Kui näiteks Kagu-Eestis on leping sõlmimata veel mõne üksiku planeeritava kriisipoega, siis väiksem on aktiivsus seesuguste poodide rajamiseks Läänemaal ja Raplamaal. Berensi sõnul on keeruline öelda, miks see nii on.

"See on suur projekt. Poodnike jaoks on ka sul on vaja ikkagi kulutus teha. Aga me sellega ikkagi aktiivselt tegeleme ja pidevalt suhtluses oleme, et ma juba loodan, et selle viimase hankega me saame ikkagi need osad ka täidetud," lausus Berens.

Kriisipoodide koondnimekirja avalikult kuhugi üles praegu ei panda. Undi sõnul on kriisipoodide asukoha teave olemas nii päästemeeskondadel kui ka kohalikel omavalitsustel.

"KOV-ide ülesanne on tagada selle info jõudmine inimesteni. Kui me näeme, et mingi suurem kriis meid riigina ohustab siis me loomulikult ka kogu selle nimekirja teatavaks teeme," ütles Toomas Unt.