Õppuse stsenaariumi järgi algab Eesti idapiiril ränderünne ja kriis eskaleerub kuni sõjaeelse olukorrani. Kriisi arenedes võtab piiri kaitsmise enda kätte sõjavägi ja valmistub sõjalise ründe tõrjumiseks. 

"Hommikul alustas maakaitse piiripunkti ülevõtmist politsei- ja piirivalveametilt. Meie maakaitseväelased praegu valvame ja kaitseme piiri, sild on valmis tagasi lööma konventsionaalset rünnakut. see tähendab seda, et tõkked ja miinid on asetatud õige koha peale," sõnas kirde maakaitseringkonna pealik Jaanus Ainsalu.

Samal ajal käib piirilinna elanike evakueerimine, mida korraldab päästeamet koostöös kaitseliiduga. Riik tuleb appi neile, kes Narvast ise lahkuda ei saa. Suurem hulk inimesi viikase rongiga Jõhvi ja Rakveresse. Räägitud on kuni paarikümnest tuhandest, kuid tegelikult viiakse nii palju kui jõutakse.

"Pigem on küsimus ajalises vaates, kui palju meile aega antakse. Meie tahe on see, et inimesed tegelikult ohuteavituse saamise hetkest hakkaksid kohe tegutsema, mitte ei jääks ootama seda viimast momenti. Kui see korraldus tuleb, siis me üritame võimalikult palju ja kiiresti ikkagi siit Narvast välja saada," ütles päästeameti ulatusliku evakuatsiooni nõunik Ivar Mai.

Ühisõppus Kilp näitab Eesti kaitsekontseptsiooni muutust. Narvat vaenlasele ei loovutata. 

"Me ei lase sisse agressorit, vaid me anname kohe vastulööke ja püüame nende sisenemist meie riiki ära hoida. Me oleme ju näinud, mis on saanud nendest okupeeritud territooriumitest Ukrainas. See ongi see, et me tahame seda igal juhul vältida," lausus riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu.

Õppuse Kilp tegevused toimuvad kuni 2. maini Narvas, Sillamäel, Jõhvis ja Rakveres. Ainuüksi Narva tänavatel liigub neil päevil mitusada mundrikandjat.