Kuue HIMARS-i hange on Eesti üks suuremaid relvahankeid, RKIK sõlmis leping USA kaitsekoostööagentuuriga DSCA 2022. aasta detsembris.

"Lepingu raames hangime veel laskemoona, sidelahendusi, väljaõppe-, logistika- ja elutsüklilahendusi. Paketti kuuluvad ka erineva laskeulatusega raketid," lausus RKIK-i relvastuskategooria juht Ramil Lipp.

Relvasüsteemide saabumisele on eelnenud kolm ja pool aastat tööd süsteemide hankimiseks, aga ka üksuse loomiseks, mehitamiseks ja väljaõppeks.

Mobiilne ja lahingus testitud HIMARS pakub kaasaegseid võimekusi, sealhulgas täppisrelvastust, mis võimaldab toetada integreeritud tuleülesandeid, tabades punkt- või alasihtmärke enam kui 300 kilomeetri kaugusel. Tänu heale ühilduvusele NATO ja liitlaste süsteemidega saab HIMARS-i hõlpsasti integreerida ja vastavalt vajadusele kiiresti kasutusele võtta.

"HIMARS-i puhul on tegemist kolme Balti riigi ühise väeloome projektiga, mis täna siin hakkab vähehaaval materialiseeruma reaalse võimekusena," ütles RKIK-i peadirektor Magnus-Valdemar Saar. "Peagi tarnitakse samad süsteemid ka meie naabritele Lätile ja Leedule ning sellega teevad piirkonna kaitseväed olulise arenguhüppe ja saavutavad võime viia lahingutegevuse efektid kiiresti vastase sügavusse.

Saar lisas, et kuigi hangete ja relvastuse alane koostöö Balti riikide vahel on tihe, ei tule sellise mastaabiga ühiseid relvastusprogramme ette just tihti ja hea meel on, et selle süsteemi puhul õnnestus koostööd teha just Ameerika Ühendriikide ja Lockheed Martiniga.

Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul viib see meie kaitsevõime uude ajajärku.

"USA kandev roll nii hanke rahastamisel kui ka meie kaitseväelaste väljaõppes kinnitab taaskord, et Eesti ja USA kahepoolne kaitsekoostöö on laiapindne ning rajatud vankumatule usaldusele ning ühistele eesmärkidele," lisas ta.

Kaitseväe diviisi ülem kindralmajor Indrek Sirel ütles, et HIMARS-i süsteemide saabumine annab juurde olulise võimekuse kaitseväe diviisi ülesannete täitmiseks ning et tänu Eestis paiknevatele USA HIMARS-i üksustele on meie sõdurid väljaõppe juba läbinud ning nüüd minnakse edasi diviisi HIMARS-i üksuse arenguga ja valmiduse saavutamisega

USA rahastamine HIMARS-süsteemide jaoks on osa laiemast julgeolekuabipaketist, mille eesmärk on tugevdada NATO idatiiva kaitsevõimekust.

Üldine Ameerika Ühendriikide julgeolekuabi erinevateks kaitseprojektideks Eestile kolmekordistus aastatel 2022–2024 võrreldes eelnenud kolme aastaga (2019–2021) – umbes 122 miljonilt dollarilt 430 miljoni dollarini. Seda toetust on kasutatud näiteks suurekaliibrilise laskemoona varude täiendamiseks, sidevõimekuse parandamiseks, õhuseire tõhustamiseks ja öise lahingutegevuse võimekuse arendamiseks.