Euroopa Komisjon pakkus juba märtsi alguses, et kasvanud ohu vastu relvastumiseks võiks võlareeglites teha erandi, kuid selleks, et seda erandit kasutada, peavad liikmesriigid komisjonilt ka ametlikult luba küsima. Seda on seni teinud 13 riiki - Eesti ja teised Balti riigid, Saksamaa, Poola, Soome jpt.

"Ma arvan see on üsna suur arv ja see kasvab veel. See näitab, et meie olukorrahinnaguga nõustutakse kogu Euroopa Liidus ja see, mis me oleme välja pakkunud on liikmesriikide jaoks väärtuslik," sõnas Euroopa Komisjoni kõneisik Balazs Ujvari.

Suurriigid, nagu Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia, kelle eelarvepuudujääk on üle normi, ei ole seni erandit taotlenud. See viitab, et nad ei kiirusta kaitsekulutusi tõstma, mis omakorda seab kahtluse alla, kas Euroopa Komisjoni lootus, et järgmise nelja aasta jooksul jõuab Euroopa kaitsesse 800 miljardit eurot lisaraha, päriselt täitub.

"Ma ei saa praegu öelda uut arvu, aga ma saan ka öelda, et liikmesriigid, kes ei taha erandit kasutada saavad ka sellele vaatamata oma kaitsekulusid tõsta," lisas Ujvari.

See võib tõsi olla näiteks Hollandi puhul, kus eelarvepuudujääk on madal ja laenu saaks juurde võtta ilma Euroopa Liidu reegleid rikkumata, kuid Hispaania ja Itaalia, kes veel seni püüavad jõuda NATO seatud kahe protsendi eesmärgini, peaks kaitsekulude tõstmiseks tegema mujal kärpeid.

"Need kaks mainitud riiki võivad ka veel teistega liituda, kes on erandit küsinud. See ei ole veel välistatud," ütles Euroopa Komisjoni kõneisik Paula Pinho.

Erandid peaks komisjon heaks kiitma juunis, kuigi iga riigi kohta tehakse otsus eraldi, ennustab komisjon, et pigem põhjust "ei" öelda ei ole.