Kaitseminister Hanno Pevkur selgitas, et sõjalise võimekuse seisukohast on suurtükiväe raketiheitjad hindamatu tähtsusega, mistõttu otsib Eesti pidevalt võimalusi enda arsenali täiendamiseks.

"Ta ei ole asendus vaid täiendus. Me oleme kokku leppinud, et meil on kokku 18 süvalöögi raketivõimet ehk siis multiraketiheitjat. Millest üheksa saavad olema HIMARS-id ja üheksa Chunmoo, et hoida erinevate tootjate erinevat võimekust," ütles Pevkur.

Eelmise aasta lõpus sõlmis RKIK Lõuna-Korea partneritega lepingu kuue laskeseadme, rakettide ja väljaõppetoetuse soetamiseks. "Täna sõlmitud lepinguga saame lisaks kolm laskeseadet, millega suureneb veelgi meie täpislöögivõime," ütles RKIK-i lahingplatvormide kategooriajuht Janari Kasemets.

Chunmoo on tipptasemel raketiheitjasüsteem, mis on loodud suure liikuvuse ning kiire ja täpse tulejõu tagamiseks. See on paigaldatud väga liikuvatele 8×8 veokitele ning suudab tulistada nii 239 mm juhitavaid rakette, mille tegevusraadius ulatub kuni 80 kilomeetrini, kui ka kaugmaarakette, näiteks CTM-290 tüüpi taktikalisi ballistilisi rakette, mille lennuulatus on kuni 290 km.

Eelmise aasta lõpus sõlmisid RKIK ja Hanwha Aerospace ligi 290 miljoni euro suuruse lepingu, mis hõlmas kuut raketiheitja laskeseadet, kolme tüüpi raketisüsteeme (CGR-080, CTM-MR, CTM-290) ning kasutus- ja väljaõppetoetust. Lisaks telliti platvormide modifitseerimine, et need vastaksid Eesti tingimustele ja liiklusseadusele.

Raamlepingu osana teeb Hanwha Aerospace investeeringuid ka Eesti kaitsetööstusesse lepingus sätestatud mahus ja tingimustel. Kokkuleppe osana investeerib ettevõte viiendiku hankelepingu kogumaksumusest Eesti tööstusesse.

Esialgne investeering peaks kümne aasta jooksul tooma Eesti kaitsetööstusettevõtetele tagasi 40-60 miljonit eurot, seisab kaitseministeeriumi teates.

Esimesed Chunmoo raketiheitjad jõuavad Eestisse 2027. aasta teises pooles.