Kui praegu on elektri aktsiis 1,45 eurot megavatt-tunni kohta, siis neljapäevast on see 2,1 eurot ehk määr tõuseb 45 protsenti. Enefiti energiatoodete juhi Sander Randveri sõnul on keskmise tarbija elektri aastakulu umbes 540 eurot. Aktsiis seda eriti ei muuda.

"Keskmisele kodutarbijale tähendab see suurusjärgus kaks kuni neli eurot aastas lisakulu. Üpriski marginaalne mõju, kuisel arvel see otseselt välja ei paista," lausus Randver.

Maagaasi aktsiis tõuseb neljapäevast 18 protsenti, millega kodutarbija kulu tõuseb aastas kuni 20 eurot, ütles Randver.

Üle 20 protsendi suureneb ka vedelgaasi aktsiis. Diislikütuse aktsiis kerkib seitse protsenti. Terminali juhatuse liikme Alan Vahti sõnul on tanklate hinnakõikumistega võrreldes diisli aktsiisimuutusel väike mõju. 

"Tegelikult Eestis diislikütuse hinnad, kui aktsiisi vaadata, on kõige madalamad, madalamad kui Lätis ja Leedus. Selles mõttes kuni kolmesendine aktsiisitõus versus see, mida me iga nädal näeme, kui palju hinnad kõiguvad, ega sellel väga suurt mõju pole. Konkurents hoiab hindu maas ja ei pruugigi tegelikult neljapäeval hind tõusta," lausus Vaht.

Lisaks tõusevad maist kütteõlide ja mootorigaasi aktsiisid. Kuid nende mõju lõpphinnale on väike, ütles Vaht.  Bensiiniaktsiis tõuseb 1. juulist viis protsenti ja järgnevatel aastatel sama palju veelgi. See jätkab Covidi tõttu ajutiselt peatud aktsiisitõusu kava.

"Eelmisel aastal oli nii-öelda esimene aktsiisitõus ja sellel aastal teine järjekorras. Kaks tõusu on veel ees, kahel järgneval aastal. Kogu summaarne aktsiisitõus on 12,1 senti, ja kui käibemaksuga läbi korrutada, siis see mõju on 15 senti," lausus Vaht.

Aktsiisidel on mõju riigieelarvele ja inflatsioonile.

"Mõju eelarvele on kahtlemata positiivne. Me hindame, et aktsiisitõusudega laekub 2025. aasta eelarvesse 12-13 miljonit. Mõju tarbijahinna indeksile on kõigist aktsiisitõusudest umbes 0,03 protsenti, nii et see ei ole isegi pool protsenti," lausus rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna juht Erle Kõomets.