2024. aastal teenisid teise samba pensionifondid tulu rohkem kui kunagi varem. Kolmanda samba fondide tootlus oli 20,5 protsenti, teises sambas 16,5 protsenti.

Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Tõnu Lillelaid rääkis ERR-ile, et teises sambas tähendas see, et absoluutväärtuses teeniti juurde ligi 0,9 miljardit eurot. Kokku oli teise samba investeerimistulu eelmise aasta lõpus 2,6 miljardit eurot.

2023 oli samuti hea aasta, tootlus oli küll väiksem, aga teises sambas siiski 12 protsenti, mis ületab mitmekordselt ajaloolist keskmist 4,5 protsenti, rääkis Lillelaid. Samast tendentsist saab rääkida ka naaberriikides, kus näiteks Soome paremate fondide tootlus ületas Rootsi ja Taani omi.

Põhjus on nii siin kui sealpool lahte sama: edukad aastad aktsiaturgudel. Nimelt kadusid Eesti pensionifondidel 2019. aastal piirangud aktsiatesse investeerimisel.

Alates sellest ajast on aktsiariski omavate väärtpaberite osakaal pensionifondides ligi kahekordistunud, ütles Lillelaid.

"Eelmisel aastal oli teises sambas pea 80 protsenti varadest aktsiates ja kolmandas sambas 85 protsenti. Ehk siis pensionifondide tootlused viimastel aastatel sõltuvad rohkem sellest, kuidas läheb aktsiaturgudel. Ja viimasel paaril aastal ongi aktsiaturgudel läinud üsna hästi," ütles Lillelaid. "Seepärast on ka pensionifondide tootlused olnud head. Eesti pensionifondid investeerivad peamiselt ikkagi Eestist väljapoole Lääne-Euroopasse, USA-sse."

See aasta ei ole aga nii hästi alanud.

"Pensionifondide tootlused on langenud seitsme protsendi võrra. Ehk siis peaaegu pool eelmise aasta absoluutväärtuses tootlusest on võib-olla hetkel kadunud," ütles Lillelaid.

"Aga teisest küljest, kui arvestada, et pensionifondi investeeringud on väga pikaajalised, siis pensionikoguja ei peaks muretsema, et lühiajaliselt on mingi langus. Kui lisaks arvestada, et selliseid suuremaid languseid on olnud päris mitmel korral, siin Covidi kriisi ajal ja 2008 olid suuremad langused, aga ikkagi on aktsiaturud kasvanud keskmiselt pea 10 protsenti aastas," märkis Lillelaid.

Milliseks täpselt selle aasta tootlus võiks kujuneda, on praegu Lillelaidi sõnul raske ennustada, aga lõpuks ei ole see tema hinnangul ka kuigi oluline, sest pensionifondide puhul peaks vaatama pikaajalist tootlust.

Kuigi palju on olnud juttu, et pensionifondid võiksid rohkem investeerida kohalikesse varadesse, näitab tootlus, et kõige tulusamad on ikka välismaised varad.

Lillelaid tõdes, et seda saab vaadata kahtepidi. Ühest küljest aitab Eesti majandusele kaasa see, kui siinsed pensionifondid investeerivad Eestisse. Teisalt pensionikoguja vaatest on hea, kui investeeringud on hajutatud.

"Hajutatus võiks olla ka mitte ainult ühe konkreetse riigiga, näiteks USA-ga, vaid üle maailma, et siis kui ühes konkreetses piirkonnas läheb mingil hetkel natukene halvemini, et siis ülejäänud investeeringud aitavad seal tasakaalustada," tõdes Lillelaid.