Mida kuumem on rindelõik, kuhu jõuda soovid, seda varem tuleb välja sõita, et mitte langeda vaenlase droonide ohvriks. 154. brigaadi suurtükiväelased hoiavad seal tagasi venelaste pealetungi.

Samamoodi nagu Pokrovsk Donbassis on Kupjansk Harkivi oblastis üks kuumimaid kohti praegusel rindejoonel.

"Nad (venelased – toim.) on juba üle Oskili jõe jõudnud. Me proovime neid tagasi tõrjuda, aga neid on lihtsalt väga palju. Sellepärast meil on vaja rohkem mürske, et nad kõik ära tappa," ütles Ukraina sõjaväelane Kasik.

"Vaherahu nad ei soovi. Tungivad kogu aeg peale. Tulevad ja tulevad. Nad proovivad võimalikult palju Ukraina maast okupeerida," lausus sõjaväelane Mustlane.

Vaatamata sellele, et operaator Kristjan Svirgsden on kahe meetri pikkune, võeti ta ajutiselt liikursuurtüki meeskonna liikmeks, et ta saaks meeste tööd lähedalt filmida.

Aasta tagasi loodeti palju niinimetatud Tšehhi initsiatiivile, millega lubati Ukrainale tarnida miljon mürsku.

"Mis puutub Tšehhi algatusse, siis tegelikult on mürske vähe. Laskemoona on nii vähe, et proovime nende rünnakuid tagasi hoida ühe-kahe lasuga," nentis Kasik.

Enamik nendest sõduritest on äsja mobiliseeritud ning vaherahu sõlmimisel tahaksid ruttu koju tagasi minna. Kui reaalne on üldse vaherahu sõlmimine?

"Ma nõustuksin vaherahuga, kui nad lahkuksid kogu Ukrainast. Tahaks juba koju tagasi, normaalse elu juurde. Praegu räägitakse sõja külmutamisest praeguse rindejoone lõikes. Ma olen sellest kuulnud, et tahetakse praegune olukord külmutada. (Ja mis te sellest arvate?) Ei oskagi midagi arvata. Tahaks lihtsalt rahu," lausus sõjaväelane Patarei.

"Sõda võidakse külmutada nii, nagu praegune rindejoon välja näeb. Aga siis tuleb valmis olla sõja jätkumiseks kahe-kolme aasta pärast. Nad ei peatu siin. Ei, nad ei piirdu Ukrainaga. Nad lähevad edasi," ütles Kasik.