Alcatraz, mis on kuulus vangla Ameerikas, on juhuslikult ka üksuse nimi, kus sõdivad otse vanglast rindele saabunud ukrainlased.

"Juhtus nii, et võtsin ilma omaniku loata ühe auto ja sellega, nagu öeldakse, rikkusin seadust. Sattusin vanglasse," sõnas Ukraina sõjaväelane "Kans", kes oma kuriteo eest sai viis aastat vangistust.

"Sabik" aga ei saanud kontrollpunktist läbi.

"Mul olid pardal mingid keelatud ained. Proovisin sealt läbi sõita, aga teisele poole ei jõudnud," ütles "Sabik", kes sai üheksa aastat vangistust. Enam see aga ei loe.

Ukraina sõjaväelane "Fööniks" selgitas, et vanglast rindele jõudnud inimesed on kõik võrdsed.

"Kõik alustavad oma teed nullist. Me unustame nende mineviku ja anname neile uue võimaluse. Me kohtleme neid võrdsetena. Nad on motiveeritud. Nad ei tulnud siia sunniviisiliselt, vaid omal vabal tahtel," ütles "Fööniks".

Eelmisel aastal võttis Ukraina parlament vastu seaduse, mis lubab vange katseväkke mobiliseerida.

"Ma tahtsin kaitseväega liituda juba täiemahulise sõja algusest saadik. Bürokraatia tõttu oli seda natuke raske teha, aga nüüd olen siin," rääkis "Sabik".

"Sabik" pole veel kogenud sõdur. Tema relvavend "Kans" aga on. 2014. aastal kaitses ta Donetski lennujaama. Kõiki, kes seal sõdisid, kutsutakse "küborgiteks".

"Kohe kui seadus jõustus, otsustasin ma kaitseväega liituda. Ma isegi ei mõelnud kaks korda, sest ma olen selleks loodud. Hakkasin kohe nõudma, et mind võetaks väkke. Vaenlane tuleb peale ja kes siis peaks neid tagasi hoidma, kui mitte meie? Vanglas vedelemise asemel ma parem jooksen siin," sõnas "Kans".

Venelased on samuti vange rindele saatnud. Peamiselt kasutati neid kahurilihana. 93. brigaad valib vange oma ridadesse aga väga hoolikalt.

"Ma sõdisin Bahmuti all. Mul on kogemus nende wagnerlastega. Ma nägin, millised inimesed nad on. Võtsime neid ka vangi. Vahe meie omadega on nagu põhi ja lõuna. Me valime oma ridadesse ainult neid, kes ise tahavad tulla. Me võtame ainult neid, kes füüsiliselt ja vaimselt sobivad," selgitas Ukraina sõjaväelane "Validool".

"Sabiku" sõnul on tegu eliitüksusega, kus valmistatakse inimesi rindele mineku jaoks ette.

"Kui sa pole valmis, siis sind rindele ei saadeta, muidu sa oleks ohuks oma relvavendadele. Kui sa midagi ei oska, siis pole sind seal vaja," sõnas "Sabik".

Leping vangidega sõlmitakse kolmeks aastaks.

"Vangidega sõlmitakse teistsugused lepingud. Esimene aasta vastutab ja otsustab nende eest see brigaad, kuhu neid kutsuti. Järgmise kahe aasta jooksul võivad nad brigaadi vahetada. Lepingu lõppedes neid demobiliseeritakse nagu kõiki teisigi," ütles "Fööniks".