Riigikaitse saab lähiaastatel juurde märkimisväärselt raha, mille eest kaitsevägi soetab endale uusi relvi ja võimeid. Kaitseväe peastaabi ülem Vahur Karus rääkis eelmisel nädalal, et kõik see tähendab, et kaitseväkke on järgmise viie aasta jooksul vaja meelitada juurde veel umbes tuhat inimest.

Sestap pannaksegi kaitseväes aina enam rõhku ka uute tegevväelaste leidmisele.

Tartus paiknev kaitseväe akadeemia suurendab juba sel aastal märkimisväärselt vastuvõttu rakenduskõrgharidusõppesse. Kui eelmisel aastal võttis akadeemia vastu 93 kadetti, siis sel aastal juba 150.

Eeskätt lisanduvad õppekohad õppekaval, mis puudutab sõjaväelist juhtimist maaväes – õppekohtade arv seal kahekordistus.

Õppekava eesmärk on valmistada ette nooremohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule rahuaja rühmaülemana ja sõjaajal kompanii- või patareiülemana teenimiseks. Spetsialiseeruda saab jalaväe, soomusjalaväe, kaudtule, logistika, pioneeri, side ja õhutõrje erialal.

Sellest aastast muudeti ka korda, kuidas ja millal saab üldse asuda akadeemiasse rakenduskõrgharidusõppesse õppima. Nimelt on nüüd võimalik noortel asuda kaitseväe akadeemiasse õppima kohe pärast seda, kui nad on lõpetanud ajateenistuses kaheksanädalase sõduri baaskursuse. Akadeemia korraldab juulis ajateenistusse astunutele ka täiendava vastuvõtu.

Teoreetiliselt avab see võimalusi kasutada noortel kaitseväe akadeemiat ka selleks, et ajateenistusest üldse kõrvale hoiduda. Kaitseväe akadeemia õppeosakonna juhataja Nele Rand rääkis, et pärast seda, kui inimene on juba kaitseväe akadeemiasse vastu võetud ja otsustab siiski õpingud katkestada, ei ole võimalik teda praeguste seaduste järgi ajateenistusse tagasi saata.

"Pärast seda, kui ta on tegevteenistusse võetud, siis tõepoolest – me ei saa lõpuni kontrollida, et keegi ei esita omal soovil lahkumisavaldust," ütles ta.

Ranna sõnul on akadeemia aga selle riskiga arvestanud. Ta selgitas, et kui kadetikandidaat on vastuvõtukatsed edukalt läbinud, siis suunatakse ta läbima kahenädalast täienduskursust "Sissejuhatus erialasse". Kadetikandidaat vabastatakse ajateenistusest ning võetakse akadeemiasse vastu alles pärast seda, kui ka see kursus on edukalt läbitud.

"Kindlasti on see kursus, mille käigus me väga põhjalikult need kadetikandidaadid läbi katsume," ütles Rand.

Õppeosakonna juhataja selgitas, et kõik, kes seda täienduskursust ei läbi, jätkavad ajateenistust seal, kus see neil pooleli jäi.

Kaitseressursside ameti analüüsi- ja planeerimisosakonna juhataja Tõnis Sõnum ütles, et kaitseväe hangitavad uued relvasüsteemid on keerukamad kui need, millega kaitseväes ollakse praegu harjunud.

See tähendab, et juurde on vaja uute oskustega inimesi – nii neid, kes relvi kasutaks, kui ka neid, kes neid hooldaks. Kõige suurem vajadus on Sõnumi sõnul kaitseväes just sõjaliste juhtide järele, kes oskaks lahinguväljal uute relvasüsteemidega toime tulla.

"Kui võtame lahingvälja, et kuidas üht relvasüsteemi tõhusalt lahinguväljal rakendada vastase vastu – see ongi see juhi ülesanne. Seal ei ole ilmtingimata vajalik see tehniline oskusteave, et kuidas seda relvasüsteemi hooldada. Sõjateadust annab anda ainult kaitseväe akadeemias," rääkis ta.

Sõnum ütles, et uute relvasüsteemide kasutamiseks on vaja koolitada nii olemasolevaid juhte kui ka pealetulevaid noori.