Ajateenistusse pääses tänavu vaid iga kolmas sooviavaldaja

Kaitseväkke läks esmaspäeval aega teenima 700 noort, mida on tavapärasest märksa vähem. Tänavu on nii-öelda vaheaasta, kui kaitsevägi oli valmis vastu võtma vähem ajateenijaid, et ajateenistuse süsteemi tõhusamaks muuta.
Kui vanema põlvkonna mehed teavad rääkida värvikaid lugusid, kuidas püssi alla minekust pääseda, siis tänavu on vastupidi. Ajateenistusse võetakse vaid vähesed ja ülejäänutel ei muud üle, kui minna tööle või ülikooli õppima.
Esmaspäeval läks aega teenima 700 noort, püssi alla soovis vabatahtlikult minna veel 1500 noort, aga nemad kaitseväe vaheaasta tõttu kasarmusse ei pääse. Kaitseväe teatel annab vaheaasta võimaluse suunata rohkem tegevväelasi täiendkoolitusele, ajakohastada väljaõpet ning toetada uute relvasüsteemide kasutuselevõttu.
"Ka ajateenistuse kord muutub, järgmisest aastast rakendub lahingteenistuse valve, mis tähendab siis seda, et kõik meie alalised üksused on alalises valmisolekus ka reageerima kiiresti," sõnas kaitseressursside ameti juht Anu Rannaveski.
Kuna kohti on tänavu kasarmus vähe, siis tänavu võeti ennekõike vastu need, kes näevad oma tulevikku kaitseväes.
"Tegime kaitseväeakadeemia teaduritega selleks testi ja kõik noored selle testi läbisid, sealt tuli pingerida ja selle alusel ajateenistusse tuldi," ütles Rannaveski.
Pärast 22 aastast pausi saadetakse esimesed ajateenijad õhuväkke, kus õpitakse kasutama kõige uuemaid relvasüsteeme, nagu õhukaitse raketisüsteeme Iris-T, mis alles äsja Eestisse jõudsid.
"Õhuväe eripära on see, et me oleme üsna väike meeskond, aga kindlasti meie meeskonna ind on kindlasti väga kõrge. Õhuväe erisus kindlasti seisneb ka selles, et nad täna tulevad meile Ämarisse, mis on Baltikumi kõige moodsam õhuväebaas ja samamoodi saavad nad kõige uuema relvasüsteemi peale, mis meil täna kaitseväes on," ütles õhukaitsedivisjoni ülem Kaarel Piirsalu.
Keilast pärit Indrek on üks 66 uuest õhuväelasest. Oma koolist oli ta üks väheseid, kes ajateenistusse pääses.
"Meil tuli kooli üks poiss õhuväest rääkima, siis ta ütles, et seal on tore ja kodu lähedal," lausus õhuväe ajateenija Indrek.
Aga õhuväkke minekuks on ka teisi põhjuseid.
"Edasiõpingute kohapealt on lahtised otsad. Vaatan, kas selle aastaga selgub midagi paremat," sõnas õhuväe ajateenija Rasmus.
Kui 2/3 noormeestest jäävad kasarmu ukse taha, siis ajateenistusse pääsesid kõik 32 neidu, kes selleks soovi avaldasid. Üks neist on Sirli, kes kaks sõbrannat ajateenistusse kaasa kutsus.
"Alguses ma tahtsin tegelikult sõbrannadega luuresse minna, aga kuna ma jäin hiljaks. siis ma otsustasin, et õhutõrje tundub selline lahedam ja teistsugusem," lausus ajateenija Sirli.
Kuigi sõbrannad peavad nüüd luurama ilma temata, ootab Sirli oma teenistusaega suure elevusega. Kes aga tänavu kasarmusse ei mahtunud, siis järgmise paari aasta jooksul tuleb neil ajateenistus ikkagi läbi teha.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"






























