Meie kaitsevõimega on omajagu muresid, kuid üks neist on nii keeruline, et seda puhtalt rahaga ära ei lahenda: meil pole piisavalt mehi. Olgu põhjuseks demograafilised protsessid või ajateenijate nõrgem tervis, sh vaimne tervis, aga järeldus on ikka see, et inimesi on juurde vaja, eriti kuna me peame arendada ka täiesti uusi kaitsevõimekusi. Meil lihtsalt ei jätku enam mehi, et kõiki ülesandeid täita.

See jutt pole muidugi mingi uudis, aga kümme aastat tagasi kõlas see pigem tuleviku probleemina. Pärast Venemaa agressiooni algust on olukord oluliselt muutunud, see hoiak, mille järgi me oma riigi ja rahva kaitse-ettevalmistust enne sõda seadsime, enam ei päde. Tulevik ongi käes. See tähendab, et riigikaitsesse tuleb kaasata kogu ühiskond. Jah, ka naised.

Eesti riigikaitset tuleb tugevdada läbi kohustusliku ja jõukohase ajateenistuse kõigile kodanikele. See ei tähenda, et naised ja mehed peaksid läbima sama treeningu või olema valmis samasuguseks füüsiliseks koormuseks, et kõik naised peaksid metsas kaevikute kaevamist harjutama. Vastupidi, see tähendab, et igaüks panustab oma võimete piires.

Kõik ei pea läbima kaheksa või üheteistkümne kuu pikkust kohustuslikku ajateenistust, aga baasteadmised relva käsitsemist, ellujäämisest, meditsiinist, kriisipsühholoogiast ja nii mõnestki teisest valdkonnast peaksid olema omandatud kogu elanikkonnal. Seda mitte hirmu pärast, vaid enesekindluse tõstmiseks.

Lihtsalt üks näide. Kui vaatame Ukraina kogemust, siis seal on suur osa sõjategevusest seotud droonirünnakutega ja droonid ei nõua muskleid, vaid aju. Neid juhivad inimesed, kelle tugevus on nutikus, tehniline taip ja tähelepanuvõime. Eesti vajab samuti droonijuhte, küberkaitse eksperte, meedikuid. Samamoodi õhutõrje, logistika, side.

Ukraina relvajõududes teenib tuhandeid naissoost ohvitsere, kes töötavad planeerimises, juhtimises ja taktikalise info koordineerimises. Muidugi on naissoost võitlejaid ka Ukraina eesliinil, kuid meie vaate järgi ei pea naiste roll ei ole mitte mehi asendav, vaid täiendav.

Igal juhul ei saa me enam eeldada, et ainult meestel on kohustus kaitsta Eesti vabadust. Millest naiste kohustuslik kaitseväeteenistus täpsemalt koosneks, millal see algaks ja millal minnakse reservi, selle üle tuleb alustada ühiskondlikku debatti.

Kohustuslik teenistus kõigile kodanikele, meestele ja naistele, saadab tugeva heidutussignaali. Kui vaenlane teab, et kogu Eesti ühiskond pole mitte ainult valmis vastu seisma, vaid oskab seda ka reaalselt ja enesekindlalt teha, mõjub see juba ise kaitsena.

Pealegi tunneb igaüks, kes on saanud esmase väljaõppe, end paremini ja kindlamalt. See tõstab moraali, annab teadmisi ja oskusi, mis on kasulikud ka tsiviilelus, olgu selleks esmaabi andmine või vaimne vastupidavus. Tegelikult annab see ka juurde kindlust piiririigis elada, luua siia kodu ja pere. Lisaks on füüsiliselt aktiivsem ja vaimselt kindlam ühiskond tervem ja tugevam igas mõttes.

Meil on eeskujuks naiskodukaitsjad, kes juba panustavad Eesti riigikaitsesse, aga seda jõudu võiks olla palju rohkem. Sõnum peab olema klaar: ka naine on oma riigi kaitses oluline. Kohustuslik ajateenistus ei anna mitte ainult treeningut ja distsipliini, vaid ka tunde, et mind on kaasatud, minust hoolitakse ja mina olen oluline. See tunne annab tuleviku suhtes kindlust.

Maailm on pöörane ning veel aastakümneteks jääb meie elu lahutamatuks osaks tõsiasi, et elame piiririigis. Meil on küll liitlased, aga meil on ka agressiivne naaber, kelle imperialistlik isu uute territooriumide järele ei vaibu. Seda enam peab riigijuhtimine lähtuma esmajoones põhimõttest, et Eesti peab säilima vabana ja iseseisva rahvusriigina sõltumata ajastu keerukusest.

Omariikluse kindlustamise eelduseks kaitstud piiririigi doktriini järgimine. See tähendab tugevaid ja usalduslikke liitlassuhteid, iseseisva kaitsevõime sihipärast tugevdamist ning Eesti kaitsetööstuse seadmist selgeks prioriteediks. Oluline on rajada "roheline koridor", kiire ja samal ajal läbipaistev tee läbi bürokraatia, mis võimaldab arendada kaasaegset, ka droonitehnoloogial põhinevat kaitsevõimet just siis, kui seda on kõige rohkem vaja.

Muidugi hõlmab doktriin väljaehitatud ja turvalist piiri ning läbimõeldud personalipoliitikat, mille eesmärk on viia Eesti inimesed mõjukatele positsioonidele üle maailma. Nii saavad nad meie seisukohti viia maailma otsustajate laua taha ja seista vastu Vene imperialistlikele valedele globaalsetes aruteludes. Selle kõige vundamendiks on omakorda tugev majandus.

Ainult jõukas riik suudab pakkuda inimestele väärikat elu, tugevdada omanikutunnet oma kodu, maakodu või ettevõtte kaudu. Majanduslik kindlus annab inimestele usku tulevikku ning lootust, et järgmine põlvkond elab paremini. Just see paneb inimesi Eestisse jääma, siia peresid looma, ettevõtlust arendama ja Eestisse panustama. See kõik ei ole aga võimalik ilma veendumuseta, et me suudame reaalselt Venemaale vastu hakata. Naiste kaasamine kaitseväkke on üks samm selle veendumuse levitamiseks.