Kuisele hinnalangusele aitasid peamiselt kaasa küttenõudluse vähenemine ning kõrge päikese- ja tuuletoodang kogu Baltikumis. Samas aastases võrdluses oli elektri hind viiendiku võrra kallim, kusjuures mõlemal perioodil Estlink 2 ühendus ühtmoodi puudus.

Eesti Energia tõi oma turuülevaates, mille koostas energiakaubanduse analüütik Karl Joosep Randveer, kallima hinna kohta kaks selgitust. Esiteks oli Läti hüdroenergia toodang  tänavu rekordmadalal tasemel, mis omakorda kergitas vajadust kallimate, fossiilkütustel põhinevate allikate järele. Nende hind on aga otseselt seotud kõrge maagaasi hinnaga. Kuna gaasihind järjepidevalt kerkis, aitas see kaasa ka Baltikumi elektrihindade kerkimisele.

Kui eelmise aasta aprillis kattis Läti hüdroenergia toodang kogutarbimisest ligikaudu kolmandiku, siis sel aastal jäi selle tootmisüksuse osakaal 11 protsendi juurde. Samas kattis Leedu tuule- ja päikesetoodang pea 26 protsenti kogu Baltikumi tarbimisest; Eesti toodang kattis 11 protsenti ning Läti toodang kõigest kaks protsenti.

Eesti Energia teatel on Baltikumis väga selge trend, kus tuule- ja päikeseenergiaga juhib Leedu ning järgneb Eesti. Läti ei ole päikeseenergiat suuremas mahus tootmas – selle asendajaks on hüdroenergia.

Kogu Baltikumi elektritarbimisest kattis 39 protsenti tuule- ja päikeseenergia, 22 protsenti fossiilkütustest toodetud elekter, hüdroenergia 14 protsenti, muud tootmisvarad (sh biomass) 11 protsenti ja ülejäänud nõudlus kaeti elektri impordiga.

Aprilli saabumisega hakkas kogu Baltikumis suuremat rolli mängima üha kasvav päikeseenergia toodang. Selle lisandumisega on üha rohkem päevi, kus vahemikus 9–16 on hinnad mitu korda odavamad ning õhtu- ja hommikutundidel palju kallimad.

Päikese kadudes energiatoodang väheneb ning nõudluse katmiseks käivitatakse juhitavad võimsused kogu Baltikumis, mis on päikeseenergiaga võrreldes märksa kallimad.

Rohkem ekstreemselt kõikuvaid hindu 

Kuna tänavu aprillis toodeti varasemate aastatega võrreldes vähem hüdroenergiat, sõltuti rohkem kallimatest põlevkivi- ja gaasijaamadest, mis omakorda kergitasid õhtutundidel hindasid märkimisväärselt.

Koos rekordtugeva päikese- ja tuuletoodanguga ning viimaste aastate vaatest rekordmadala Läti hüdroenergia toodanguga oli eelmiste aastatega võrreldes enam ekstreemselt kõikuvaid hindasid. Kui varem oli elektri hind hommikustel tipptundidel võrreldes kuu keskmisega ligikaudu 20–30 protsenti kallim ja õhtustel tundidel 40–60 protsenti kallim, siis sel aastal olid hinnad  hommikustel tundidel kuu keskmisest koguni pea kaks korda kallimad, õhtuti kuni kolm korda kallimad.

Eesti Energia prognoosib, et rohke päikeseenergia toodangu ning Estlink 2 puudumisega seoses on sarnast vaatepilti oodata kõigil suvekuudel – õhtul puudub soodsa hinnaga elekter, mida Põhjamaadest importida. See viib elektrihinna Baltikumis neil hetkedel väga kõrgele. Võrreldes viimase viimase kümne aasta aprillikuid, on päikese- ja tuuletoodangu osakaal Eesti tarbimises hüppeliselt kasvanud.

Gaasi hind Euroopas langes

2025. aasta aprillis langesid Euroopa maagaasi hinnad kuu lõpuks tasemele 32,5 eurot megavatt-tunni kohta, mis on kuu algusega võrreldes pea 22,5 protsenti odavam. Hinnalangusele aitasid peamiselt kaasa soojemad kevadilmad ning väga tugev päikese- ja tuuleenergia toodang kogu Euroopas, mis omakorda vähendas nõudlust gaasipõhisele tootmisele. Samuti jätkusid stabiilsed LNG impordid USA-st ja Kanadast, mis hoidsid pakkumist üleval. Hinnalangust soodustas ka kõrgetest elektrihindadest ning majanduse jahtumisest tingitud tööstusliku nõudluse vähenemine.

Eesti Energia hinnangul võivad mais hindu mõjutada Aasia kasvav LNG-nõudlus (eelkõige Hiinas), mis kergitab nõudlust. Samuti võivad Norras teostatavad hooldustööd või LNG tarnete hilinemine turgu pingestada. Hinnamõjutajaks on ka ilmastikutingimused – kui ootamatult peaksid ilmnema külmemad ilmad, siis see võib kiirelt gaasi hinda tõsta.

Süsinikukvoodi hind näitas kerget langust

Kui 2025. aasta aprilli alguses oli Euroopa süsinikukvoodi hind 71 eurot tonni kohta, siis kuu lõpuks langesid need tasemele 67 eurot tonni kohta. Kuu alguses jätkas kvootide hind langust peamiselt seoses Euroopa Liidu ja USA vaheliste kaubanduspingetega. Spekuleeriti majandustegevuse langust ning seeläbi kvootide nõudlus vähenes. Süsinikukvootide hindade langusele aitas paradoksaalselt kaasa ka maagaasi hinna langemine: maagaasi hind osutus kuu jooksul söest odavamaks, mis suurendas gaasitootmist ning seeläbi vähendas heitkoguseid ja kvootide nõudlust.