Juunis kujunes Eesti keskmiseks elektri hinnaks 6,51 senti kilovatt-tunni ehk 65,1 eurot megavatt-tunni kohta, mis on kaheksa protsenti kõrgem hind kui mais ja üle 50 protsendi kõrgem hind kui mullu juunis.

Hinnatõusu põhjustasid peamiselt madal tuuleenergia toodang ning vähenenud hüdroenergia panus Balti riikides, märkis Enefiti energiakaubanduse analüütik Karl Joosep Randveer.

Võrreldes eelmise aasta juuniga oli Balti riikides tänavu märksa väiksem tuuleenergia toodang: kui mullu oli see kuu peale kokku 505 gigavatt-tundi, siis tänavu vaid 320 gigavatt-tundi.

"Teiseks oli eelmisel aastal piirkonnas ligi kaks korda rohkem Läti hüdroenergiat, mis aitas hindu madalal hoida ka õhtustel tundidel. Nii piisas hüdro- ja tuuleenergiast ning soodsatest impordivoogudest, et katta turunõudlus ilma kallimaid tootmisüksuseid käivitamata," ütles Randveer.

Tänavu juunis püsis elektrihind aga varasemast kõrgem, kuna tuuleenergia tootmist ei olnud piisavalt just neil hetkedel, mil päikeseelektri toodang oli madalam ja ka impordihinnad ei aidanud piirkondlikke hindu allapoole suruda, lisas ta. See tekitas vajaduse käivitada kallimad jaamad, mis ka elektrihinna sel perioodil üles viis.

Piiratud ülekanne tekitas Balti riikide vahel suure hinnaerinevuse

Vaatamata mullusest kallimale hinnale juunis püsib Eesti praegune hinnatase tavapäraste suviste hindade juures. Märksa murelikumad on Läti ja Leedu, sest neil on elektri hind Eestist märkas kõrgem. Põhjuseks on Eesti-Läti elektriühenduse piirangud, mistõttu lõunanaabriteni ei jõua Põhjamaade soodsam elekter.

Piiratud Eesti-Läti ühenduse tõttu püsis Eestis juunis elektrihind lõunanaabritest pea kolmandiku võrra madalam. Lätis oli juuni keskmine 9,08 senti ja Leedus 9,18 senti kilovatt-tunnist.

"Läti ja Leedu näevad Eesti–Läti ühenduse piirangute tõttu taas olukorda, mis sarnaneb 2024. aasta suvega, kui Estlink 2 oli rivist väljas ja piirkondlikud hinnad tõusid märkimisväärselt," märkis Randveer.

Kõrgema hinna taga on põhjusena ka see, et kuigi taastuvenergia tootmisvõimsus on Baltimaades jõudsalt kasvanud, ei ole see siiski piisav, et hinda välisühendusteta stabiilsena hoida.

"Õhtutundidel, mil päikeseenergia tootmine langeb ja tuuletootmine on madal, saab Eesti reeglina toetuda Soome tuuma- ja Põhjamaade hüdroenergiale. Kui aga see ühendus ei ole kättesaadav, peavad tootmise üle võtma kohalikud fossiilkütustel töötavad elektrijaamad, mis kergitavad hinnad märkimisväärselt üle 10 sendi kilovatt-tunni kohta. Just sellise olukorraga seisavad praegu silmitsi meie lõunanaabrid," lausus Randveer.

Tõenäoliselt püsib see olukord seni, kuni kohalikult tasandil tekib juurde rohkem konkurentsivõimelise hinnaga juhitavaid tootmisvõimsusi, lisas ta.

Juuli hind võib tulla veidi madalam

Juuli hind prognoosides märkis Randveer, et sellegi määravad tuul ja välisühendused.

"Juulikuus sõltub hinnadünaamika samuti eelkõige impordivõimalustest ning kohaliku tuule- ja päikeseenergia tootmise mahust. Suurem tuuleenergia tootmine Balti piirkonnas toob odavama elektri ja tõrjub kallimad tootmisvõimsused turult välja, seda eriti just õhtustel tundidel. Päevane tugev päikeseenergia tootmine aitab samuti hindu kogu piirkonnas allapoole tuua," lausus Randveer.

Balti elektrifutuuridega kaubeldakse praegu juuni hinnatasemetest mõnevõrra madalamal ning see viitab, et juulis võiksid elektrihinnad kujuneda mõnevõrra madalamaks kui juunis, lisas ta.